30 mai 1999

Seltsid tõstaks hinda

Kindlustusseltsid on alustanud aktiivset lobbitööd, et tõsta kohustusliku liikluskindlustuse hinda 10--15%. Reedel arutasid seltside ettepanekut rahandusministeerium ja liikluskindlustuse fond, kokkulepet saavutamata.

Kindlustusseltside põhjendused ei suutnud Äripäeva veenda hinnatõstmise vajaduses.

Aasta alguses kohustuslik liikluskindlustus juba kallines kümnendiku võrra. Lisaks plaanitud tariifitõusule -- tariifid olid püsinud samal tasemel paar aastat -- kergitas hinda see, et ravikindlustusseadus andis haigekassadele õiguse nõuda liiklusõnnetuse tagajärjel makstavad hüvitised ja ravikulud sisse liikluskindlustusega tegelevatelt kindlustusseltsidelt.

Mullu põhjendasid seltsid tariifi tõstmist liikluskindlustuse suure kahjususega (nõuete suhe teenitud kindlustuspreemiatesse). Nüüd on toodud appi veel kahjususe ja kulude suhe, mis kindlustusseltside liidu aseesimehe, Leks Kindlustuse juhatuse esimehe Raul Kastani sõnul on kasvanud 110 protsendini. Kulud aitaks nulli viia ainult tariifi tõstmine, kinnitab Kastan. Kui suur on kahjusus praegu, seda kindlustaja ei täpsusta.

Seadus lubab seltsidel tegevuskuludeks 15% kindlustusmaksetest. Seltsid väidavad, et praeguste tariifide juures ei ole liikluskindlustuse müügi tegevuskulud õigesti hinnatud ja tegelikud kulutused on tunduvalt suuremad. Kui suured, nad ei täpsusta.

Liikluskindlustus on vaieldamatult üks suurima kahjususega kindlustusliik. Kahjususe kasvule annab hoogu juurde see, et pidevalt suureneb sõidukite arv. Autoregistrikeskuses on praegu arvel ligi 590 000 maismaasõiduvahendit -- iga kolme inimese kohta vähemalt üks sõiduriist. Samal ajal pole liiklustingimused suurt paranenud. Sagenenud on liiklusõnnetused.

Samuti vahetuvad meie teedel liikuvad sõidukid uuemate ja kallimate vastu, mis nõuab õnnetuste korral seltsidelt ka suuremaid väljamakseid. Kuid kalli sõiduriista omanik ei piirdu kohustusliku liikluskindlustusega, vaid teeb ka vabatahtliku kindlustuslepingu. Kohustusliku kindlustuse tariifid siin asjasse ei puutu.

Eelmisel aastal kogutud kahjukindlustuspreemiatest moodustas kindlustusinspektsiooni andmeil suurima osa kohustuslik liikluskindlustus, ümmarguselt 390 miljonit, kasko puhul saadi kindlustuspreemiaid 282 miljonit krooni, hüvitisteks maksti 229 miljonit. Nende numbrite järgi tuleb kahjusus väiksem kui seltside enda märgitud keskmine, 48%. Võrdluseks -- Lääne-Euroopa liikluskindlustuse kahjususe tase on 80%, nii et siin on meil veel kasvuruumi küllaga.

Probleem on mujal. Kindlustusinspektsiooni hinnangul on kindlustuspreemiate mahu kasv aasta-aastalt aeglustunud, st turu maht on hakanud stabiliseeruma. Kohustuslik liikluskindlustus on ainus kohustuslik kindlustusliik ja see tagab seltsidele pideva ning stabiilsema raha sissevoolu. Muid tariife on raskem tõsta, sest klient võib minna alati teise seltsi, kes pakub soodsamaid tingimusi.

Hetkel kuum