31 mai 1999

Kas Eestis on liiga palju ametnikke?

See on kõigi riikide igavene probleem. Eestis on endiselt aktuaalsed minu, Mart Opmanni ja Raivo Vare poolt omal ajal tehtud haldusreformi puudutavad ettepanekud. Ametnike sihipärasus ja tulemustele orienteeritus on meil tagasihoidlik.

Eesti peaks võtma eeskujuks väikese ja väheseid vahendeid omava riigi mudeli, mitte järgima keskmise Euroopa riigi suhteliselt bürokratiseerunud mudelit. Seda on väga raske teha, sest Euroopa Liit surub, lähtudes oma töömahust, meile oma malle peale.

Mehaaniliselt saab ikkagi vähendada valdu ja maakondi. Maakondades saab vähendada paralleelselt toimivaid ja erinevatele ministeeriumitele alluvaid ametkondi.

Mulle on jäänud mulje, et ametnike arv kasvab pidevalt pealinnas ministeeriumite tasandil. Kui räägime omavalitsustest, siis on ametnike arv küll viimastel aastatel kasvanud, aga ühes vallas või keskmises linnas ei ületa ametnike hulk veel kriitilist piiri, et peaks seda hakkama vähendama. Omavalitsuste eelarved panevad haldusaparaadi kasvule piirid ette.

Igas omavalitsuses on täita terve rida funktsioone, alates põhiharidusest kuni teede korrashoiuni. Iga selline ülesanne nõuab spetsialisti ja sellepärast on kindel arv, millest allapoole minna ei saa. Ma ei nõustu väitega, et kohalikes omavalitsustes töötab liiga palju ametnikke. Arvan aga, et riigi ja maakonna tasandil on ametnikke liiga palju.

Alati on nii, et kui on tegemist tuhandete inimestega, siis on kindlasti see väide õige, et tööd saab teha efektiivsemalt. See õnnestub ainult siis, kui töötab väga hea organisatoorne püramiid, et iga järgmise tasandi ülemus paneb enda alluvad hästi tööle. See on aga ideaal, mis täiel määral kuskil ei tööta. Sellepärast on õige väita, et ametnikke on palju ja nad ei tööta efektiivselt, kuid teisalt on väikeriigil see koormus mõneti suurem, sest kõik olulised funktsioonid tuleb ära täita.

Inglise satiirikud on öelnud, et ametnikul on kaks huvi -- teha karjääri ja võtta oma tööd keegi teine asemele tegema.

Eestis on ametnike produktiivsus madal. Ametnike informeeritus, analüüsivõime ja otsuste ettevalmistamine on lubamatult vilets.

Tegelikult ei ole küsimus selles, kas on palju või vähe. Ametnikearmee peab olema piisav, et Eesti saaks võistelda Euroopa riikidega nende võimaluste ärakasutamises, mis Euroopa Liit ja WTO pakuvad. Või siis oleks suuteline kiiresti reageerima Läti ja Leedu sigadustele.

Ametnikke on kindlasti vaja, aga nad peavad oma ala hästi valdama. Selliseid universaale, nagu Galileo, kes joonistas, tegi relvi ja leiutas teleskoopi, ei saa tänapäeval olla. Probleem ei ole selles, kas ametnikke on 15 või 30 000, vaid selles, kas ametnikud on oma ala profid.

Hetkel kuum