Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pooled fondi laenud hapud

    Riigi raha börsile investeerimisega tuntuks saanud keskkonnafond on alates 1992. aastast laenanud keskmiselt null- kuni viieprotsendilise intressiga erafirmadele ja omavalitsustele. Selle aasta alguse seisuga on fondil probleemseid laene 45% ehk 6,8 miljoni krooni eest.
    Ehkki keskkonnafondi laenu taotlemise korras on ette nähtud laenude andmine koostöös pankadega, on vaid kaks laenu 65st antud panga kaudu.
    Riigikontrolli peakontrolör Olav Lüüs sõnas eile, et kuigi riigikontroll ei uurinud hiljuti lõppenud keskkonnafondi revideerimisel laenude andmist, on ta siiski kursis, et fondi laenuasjad on halvad. «Nad on oma laenudega tõesti hädas,» tõdes ta.
    Viimaste sooduslaenu saajate hulgas oli Jõhvi Veemajanduse OÜ, kes sai tegevuse alustamiseks mullu detsembris 400 000 krooni vaid kaheprotsendilise intressiga ja on jäänud juba intresside eest 8000 krooni võlgu.
    1994. ja 1995. aastal sai fondilt nullprotsendilise intressiga 250 000 krooni laenu AS Mammon õigusbüroo tegevuse alustamiseks. Tagasi maksnud pole Mammon midagi. 48 000kroonise laenu on Mammon fondi nõukogu andmetel tähtajaks tasumata jätnud ja 170 000 krooni laenu tasumise tähtaeg algab alles tuleva aasta lõpus.
    Mammoni üks omanikke Andrus Vau töötab keskkonnainspektsioonis kohakaasluse alusel õigusnõustajana. Vau sõnul ei olnud tal laenu saamise ajal keskkonnaministeeriumiga töösuhet, mistõttu seos laenu saamise ja riigipalgal olemise vahel on otsitud. Nullprotsendiline intress oli tema sõnul määratud seetõttu, et selle eest hakkas ta keskkonnaministeeriumi soodushindadega nõustama.
    Ülejäänud probleemsed laenud on antud peamiselt omavalitsustele keskkonnaprojektide tarvis. Paljud omavalitsused pole 1994--1995 saadud intressita laenust sentigi tagasi maksnud. Näiteks on kokku 1,6 miljonit krooni võlgu Käina vallavalitsus, 514 000 krooni Palamuse vald, 170 000 krooni Vihula vald.
    Kuigi keskkonnafondi nõukogu on võtnud eelmise aasta lõpus vastu otsuse mitte kustutada laene, kustutas nõukogu märtsi keskel nullprotsendilise 3 miljoni krooni suuruse laenu keskkonnauuringute keskusele. Raha läks keskkonnaministeeriumi Marja tänava büroohoone renoveerimiseks. Samuti kustutati Tõstamaa vallavalitsuse 60 000kroonine laen, mis läks aleviku kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimiseks.
    Keskkonnafondi tegevdirektori asetäitja Madis Kaasik ütles, et omavalitsuste korrale kutsumiseks kaaluvad nad soovitada rahandusministeeriumile vähendada järgmisel aastal nendele riigipoolset toetust maksmata laenusumma võrra. Erafirmadega saab fond kohtusse minna, lisas Kaasik.
    Keskkonnafond saab raha keskkonna saastemaksudest ja ettevõtte trahvidest.
  • Hetkel kuum
Enn Listra: vanasse jõkke astuda ei saa. Ega tohi
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Tähelepanu Lätis liigeldes: naaberriik paneb püsti keskmise kiiruse kaamerad
Läti paneb parasjagu püsti esimesi keskmise kiiruse kaameraid, mis hakkavad trahve tegema märtsis, kirjutas Läti rahvusringhääling.
Läti paneb parasjagu püsti esimesi keskmise kiiruse kaameraid, mis hakkavad trahve tegema märtsis, kirjutas Läti rahvusringhääling.

Olulisemad uudised

Selgusid Eesti parimad iduettevõtted ja asutajad
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.