Pooled fondi laenud hapud

Riigi raha börsile investeerimisega tuntuks saanud keskkonnafond on alates 1992. aastast laenanud keskmiselt null- kuni viieprotsendilise intressiga erafirmadele ja omavalitsustele. Selle aasta alguse seisuga on fondil probleemseid laene 45% ehk 6,8 miljoni krooni eest.

Ehkki keskkonnafondi laenu taotlemise korras on ette nähtud laenude andmine koostöös pankadega, on vaid kaks laenu 65st antud panga kaudu.

Riigikontrolli peakontrolör Olav Lüüs sõnas eile, et kuigi riigikontroll ei uurinud hiljuti lõppenud keskkonnafondi revideerimisel laenude andmist, on ta siiski kursis, et fondi laenuasjad on halvad. «Nad on oma laenudega tõesti hädas,» tõdes ta.

Viimaste sooduslaenu saajate hulgas oli Jõhvi Veemajanduse OÜ, kes sai tegevuse alustamiseks mullu detsembris 400 000 krooni vaid kaheprotsendilise intressiga ja on jäänud juba intresside eest 8000 krooni võlgu.

1994. ja 1995. aastal sai fondilt nullprotsendilise intressiga 250 000 krooni laenu AS Mammon õigusbüroo tegevuse alustamiseks. Tagasi maksnud pole Mammon midagi. 48 000kroonise laenu on Mammon fondi nõukogu andmetel tähtajaks tasumata jätnud ja 170 000 krooni laenu tasumise tähtaeg algab alles tuleva aasta lõpus.

Mammoni üks omanikke Andrus Vau töötab keskkonnainspektsioonis kohakaasluse alusel õigusnõustajana. Vau sõnul ei olnud tal laenu saamise ajal keskkonnaministeeriumiga töösuhet, mistõttu seos laenu saamise ja riigipalgal olemise vahel on otsitud. Nullprotsendiline intress oli tema sõnul määratud seetõttu, et selle eest hakkas ta keskkonnaministeeriumi soodushindadega nõustama.

Ülejäänud probleemsed laenud on antud peamiselt omavalitsustele keskkonnaprojektide tarvis. Paljud omavalitsused pole 1994--1995 saadud intressita laenust sentigi tagasi maksnud. Näiteks on kokku 1,6 miljonit krooni võlgu Käina vallavalitsus, 514 000 krooni Palamuse vald, 170 000 krooni Vihula vald.

Kuigi keskkonnafondi nõukogu on võtnud eelmise aasta lõpus vastu otsuse mitte kustutada laene, kustutas nõukogu märtsi keskel nullprotsendilise 3 miljoni krooni suuruse laenu keskkonnauuringute keskusele. Raha läks keskkonnaministeeriumi Marja tänava büroohoone renoveerimiseks. Samuti kustutati Tõstamaa vallavalitsuse 60 000kroonine laen, mis läks aleviku kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimiseks.

Keskkonnafondi tegevdirektori asetäitja Madis Kaasik ütles, et omavalitsuste korrale kutsumiseks kaaluvad nad soovitada rahandusministeeriumile vähendada järgmisel aastal nendele riigipoolset toetust maksmata laenusumma võrra. Erafirmadega saab fond kohtusse minna, lisas Kaasik.

Keskkonnafond saab raha keskkonna saastemaksudest ja ettevõtte trahvidest.