Meelelahutuskeskus mahub koduarvutisse

Arhitekt Ahti Kooskoral ütles kodune muusikakeskus üles hetkel, kui ta oma arvuti meelelahutuse-võimeliseks tegi. «Päris» muusikakeskus on nüüd lisaraadioks, muusikat mängib aga arvuti.

Arvuti kohendamine muusikakeskuseks on lihtne: tuleb vahetada helikaart kvaliteetsema vastu, lisada raadio ja TV võimalusega graafikakaart ning vajadusel DVD-mängija videote vaatamiseks. Iga kaart maksab mõni tuhat krooni.

Arvutikaupluse Arvutimaa tehnikadirektor Margus Männik soovitab korraliku helikaardi juurde ka head juhtmed muretseda. Paarsada krooni nende peale kulutada pole palju. Männik vahetas koduse keskuse kõlaritel tavalised nn lambijuhtmed korralike kahekordselt varjestatud kullatud otstega kaablite vastu. «Kohe hoopis teine asi,» kommenteerib ta kvaliteedi muutust.

Programmeerija Tarko Tikan soovitab koduse meelelahutuskeskuse kokku panna DVD-seadmest, heli- ja graafikakaardist, spetsiaalkõlaritest ja vajadusel videoprojektorist. Viimane on üsna kallis. «Minul on arvutiga ühendatud suuremad lisakõlarid ja graafikakaardil on TV vaatamise võimalus, sellest piisab,» soovitab Tikan.

Praegu on kvaliteetne video-laserplaat ehk DVD üsna kallis (400 krooni), kuid pakub filmielamust, mis on sarnane kinos Kosmos nähtule-kuuldule. Videot võib vaadata arvutiekraanilt (kvaliteet on parem), televiisorist või multimeediaprojektoriga kinolinale näidates.

Oma arvutile raadio- ja TV- kaarti lisades saab arvutiekraanilt televiisorit vaadata, kuid kaardi olulisim omadus on pildi salvestamis- ja töötlemisvõimalus. Universaalkaardid sisaldavad ka raadiot.

Arvutile võib lisada ka CD- kirjutaja, millega võib meelepäraseid muusikaplaate valmistada. Ühekordse kirjutamisega CD maksab vähe -- vaid paarkümmend krooni. Korduvkirjutamisega ehk CD-RW plaate aga võib mitu korda üle kirjutada.

MP3-formaadis muusika mängimiseks pole vaja aga midagi osta, tarkvara on Internetist tasuta saadaval.

Korralik meelelahutuskeskus minu arvuti veel ei ole, aga selle funktsioone täidab. Plaan on tast kunagi korralik keskus teha helis ja pildis.

Internetist on arvutis mängimiseks lihtne leida kergemat muusikat. Tipptasemel dzhässi valik pole paraku rahuldav. Asendamatu on Internet alternatiivmuusika huvilistele.

MP3-formaadis muusika kannatab võrdlust kassetiga, aga pakitud muusikat (MP3) ei saa kuulata kõrvaklappidest. Kõrgemate sageduste puudumine ja pakkimisel kasutatav ühtlustamine hakkavad häirima. VQF-failiformaat on juba samm edasi ja kannatab kriitikat.

Muusikakeskuse funktsioonides arvuti puhul on kõige mugavam, et võid koostada endale sobiva «eeskava» vastavalt tujule ja maitsele või saad lasta arvutil kõik kõvakettal leiduvad lood ette mängida. Jääb ära vajadus plaate vahetada. Erilisi oskusi see ei nõua.

Kodune «päris» muusikakeskus täidab mul hetkel vaid lisaraadio funktsioone. Õnneks amortiseerus ta just hetkel, kui arvuti sai võimeliseks muusikakeskuse funktsioone täitma. Arvuti eelis on ka selles, et teda saab pidevalt täiendada. Mõne lisakaardiga võib tekitada täieliku meediakeskuse.