1 juuni 1999

Väikeraadio võitleb koha eest päikse all

1990. aastate alguses tabas Eestit raadiobuum. Oma raadiojaam asutati pea igas maakonnas, mitmes suuremas keskuses sai kohalikke uudiseid kuulata lausa mitmelt kanalilt korraga. Praeguseks on mitmed kohalikud raadiojaamad tegevuse lõpetanud, programmi oluliselt vähendanud või tugevama raadiojaama kätte läinud.

Väljaspool pealinna on reklaamiandjaid vähevõitu, reklaam on aga raadiojaama ainsaks tuluallikaks. Nii seisab enamik kohalikest raadiotest peagi küsimuse ees -- uksed kinni panna või end suuremale raadioketile maha müüa.

Põlvas tegutsev Kaguraadio ongi juba raadiokett, sest talle kuulub ka Raadio Valga. Keskerakonna liikmetele Edgar Savisaarele ja Georg Pelisaarele kuuluv raadioäri ei lähe siiski kuigi roosiliselt.

«Hetkel läheb väga raskelt,» tunnistab OÜ Kaguraadio juhatuse liige Maie Kägo. Raadiojaama käivet ja kahjumit ei soostu ta avaldama. «Püüame välja sipelda,» lisab ta.

Kägo sõnul on Kaguraadio pidanud teiste raadiojaamadega liitumisläbirääkimisi, kuid kuna sellega on tegelenud Georg Pelisaar, teab kõneluste käiku ainult riigikogu liige ise.

Enamik kohalikke raadiojaamu loodi maa- või linnavalitsuste poolt. Esimeseks täielikult erakapitalil põhinevaks raadiojaamaks oli kuus aastat tagasi tegevust alustanud Kuma Raadio Paides.

Kui raadiojaam omal ajal loodi, uskusid ASi Kuma omanikud, et ettevõtlus hakkab Paides kiiresti arenema ja raadio on hea äriidee. Nüüd ütleb Kuma juhataja Ervin Runnel, et nii hullu kuud kui käesoleva aasta jaanuar pole tema silmad veel näinud.

«Meie pluss on see, et meil on kõrval ka kirjastustegevus,» räägib Runnel. «Kui raadio seis on väga nadi, saame selle abil jaama mõnda aega vee peal hoida.» Eelmisel aastal oli Kuma Raadio käive poolteist miljonit krooni.

Kuma Raadio edastab Eesti Raadio ja enda toodetud uudiseid vaheldumisi. Kuigi oma uudiste- ja muusikaprogrammi tootmine on kulukas, on see oluline konkurentsieelis teiste kohalike raadiojaamade ees.

«Kohaliku raadio mõte ongi see, et anda operatiivselt edasi, mis linnas toimub,» räägib Runnel.

Väikelinnas toimib raadioäri hoopis teistmoodi kui metropolis. «Kõik toimib isiklike kontaktide najal,» lausub Kuma Raadio direktor Mati Palmet.

«Tihti talitame nii, et istume koos firmajuhiga maha ja arutame, kuidas tema kaup paremini maha müüa,» jutustab Palmet. «Teeme siin sisuliselt reklaamiagentuuri tööd. Kui meil istuks lihtsalt laua taga neiu, kelle ees on reklaami hinnakiri, ei jõuaks me mitte kuhugi.» Reklaamiagentuuridelt tuleb vaid ligi 5 protsenti Kuma Raadio reklaamikäibest.

Tallinnast eemal on tugevaim Tartu Raadio. Raadiojaama turundusjuhi Veiko Sepa sõnul on Tartu Raadio Eesti suuruselt teises linnas kindel turuliider ja toob kasumit.

Veiko Sepale sõnapaar «kohalik raadiojaam» ei meeldi, tema räägib regionaalsest ringhäälingust. «Eesti regionaalraadio häda on selles, et meie regioonid on liiga väikesed,» kõneleb Sepp. «40 000 inimesega maakond ei kanna oma raadiojaama lihtsalt välja.»

Raadiojaama tulud sõltuvad kohalikust ettevõtlusest, lausub Sepp. Alati jääb võimalus teha raadiot Läänemaal, aga kuna seal pole ettevõtlust, ei tule ka tulu, lisab ta.

Sepa sõnul peab Tartu Raadio oma peamiseks auditooriumiks Tartu regiooni ning oluliselt laieneda ei kavatse. Samas on tartlased kombanud võimalust liita endaga Võrus tegutsev Raadio Ring ja omavad osalust Viru Raadios.

Rääkides huvist Raadio Ringi vastu, ütleb Sepp, et raadiojaama omanikfirma tegeleb ka muu ettevõtlusega, nii polnud Tartu Raadiol mõtet osta näiteks autode värvimistöökoda.

Raadio Ringi kaubamärki omava OÜ Ajaga Sammu juhatuse esimees Toomas Hoole kinnitab, et Tartu Raadio on nende jaama vastu tõepoolest huvi tundnud. «Tartu Raadiol oli soov teha reklaamiliitu, kus kõik rahad oleks käinud läbi nende,» räägib ta. «Tegelikult oli see kaval plaan, et meid alla neelata.»

Hoole sõnul käis neli aastat tagasi maad kuulamas ka AS Trio, kuid Tallinna meestele öeldi konkreetne ei. Meelelahutuslikku programmi pakkuv Raadio Ring jõudis Hoole väitel eelmisel aastal kasumisse.

Suurim tegija Eesti raadiomaastikul on Trio, kuhu kuulub ka eri aegadel Kuku ketiga liidetud kolm regionaalraadiot.

Kohalikeks võib Kukule kuuluvaid raadiojaamu nimetada üsna tinglikult, sest Tallinnast transleeritavale raadioprogrammile lisatakse kohapeal vaid uudiseid.

Trio üks omanikke Rein Lang tunnistab, et regioonides on probleeme. «Mulgi ja Järva Kuku on selgelt kahjumiga töötavad ettevõtted olnud kogu aeg, Tartus jõudsime kasumisse sellel aastal,» ütleb Lang.

Haruraadiote ebaedu põhjuseks toob Lang kvaliteetse tööjõu puudumist ja maapiirkondades valitsevat vaesust.

«Oleme väga pragmaatiliselt asjale lähenenud,» räägib Lang. «Oleme oma kõrvetamised kätte saanud. Meie tahame, et Kuku Raadio oleks maal kuuldav ja kohalikku värki teeme niipalju, kui tiivad kannavad.»

Langi sõnul ei ole Triol lähitulevikus kavas mõnda väiksemat konkurenti ära osta, sest majandusseis on kõigil raadiojaamadel peale Tartu Raadio vilets.

«Meil on üks strateegiline otsus tehtud -- sellel ega järgmisel aastal me kellelegi ettepanekut ennast müüa ei tee,» kinnitab Lang. «Välja arvatud Ervin Runnel, on praktiliselt kõik Eesti ettevõtjad minu kabinetist läbi käinud,» väidab ta.

Trio mõtleb siiski oma haruraadiote võrgu laiendamisele. Haapsallu on plaanis luua kohalik toimetus, tulevikus võiks lokaaljaam Langi arvates olla ka Rakveres.

«Lähtume ainult ühest printsiibist -- kohalik jaam peab ennast ära tasuma, ohjeldamatut pealemaksmist Tallinnast me ei tee,» teatab Lang.

See on objektiivne paratamatus, et kohalikud jaamad lähevad varem või hiljem suuremate kettide alla, lausub Lang.

Autor: Henrik Ilves

Hetkel kuum