Tõnis Oja • 2 juuni 1999

Intressiindeksid Euribor ja Talibor

Igale finantstegevusele hinnangu andmiseks on tarvis selle tulemuslikkust millegagi võrrelda. Aktsiaportfelli tulususe hindamiseks kasutatakse selle võrdlust vastava turu aktsiate indeksi muutusega. Investor, kes investeerib Eesti aktsiatesse, saab oma aktsiaportfelli tulusust võrrelda Äripäeva indeksi või Talse muutusega ning selle abil hinnata, kas investeeringud on tulusamad kui aktsiate hindade tõus või langus keskmiselt.

Rahaturgudel on analoogilisteks intressiindeksiteks (benchmark) pankadevaheliste rahaturgude keskmised laenu- või hoiuseintressid, millega saab laenu võtja võrrelda oma laenu intressi. Meil arvutab pankadevahelisi laenu- ja hoiuseintresse (Talibor ja Talibid) Eesti Pank alates 10. jaanuarist 1996. Algselt arvutati need kord nädalas (kolmapäeviti), alates selle aasta 8. veebruarist igal pangapäeval.

Rahvusvahelisel rahaturul on keskne intressimäär Briti pankurite assotsiatsiooni fikseeritav Londoni pankadevaheline hoiuseintress (Libor), mida arvutatakse 13 valuuta jaoks kord päevas. Libori fikseerimise aluseks võetakse 16 panga pakutava hoiuseintressi kaalutud keskmine, kusjuures eelnevalt elimineeritakse 4 madalaimat ja 4 kõrgeimat pakutavat intressi. Intressid fikseeritakse tähtaegadega 1 nädal ning 1 kuni 12 kuud (ühekuise intervalliga). Kuna 13st valuutast 7 (koos euroga) kuuluvad Euroopa rahaliitu, siis kuue valuuta Libor on alates sellest aastast eelkõige teoreetilise tähendusega.

Lisaks Liborile arvutab selle aasta algusest Euroopa pangaföderatsioon ka Euribori (pankade vaheline eurohoiuste intress). Viimase arvutamise metoodika on analoogiline Libori omale, erinevus on vaid arvutamise aluseks võetud pankade arvus -- 57. Kuna nende pankade hulgas on ka suhteliselt väikesi, on Euribor reeglina euro Liborist mõnevõrra madalam. Intresside erinevus on aga küllaltki väike (reeglina algab erinevus kolmandast kohast pärast koma).

Hetkel kuum