Kuhu mina investeeriksin?

Väikeettevõtjad aktsiaturule enam ummisjalu ei tormaks, vaid investeeriksid vaba raha oma firmasse või haridusse.

«Kui mul oleks 100 000 krooni vaba raha, investeeriksin selle kindlasti oma firmasse, sest nii on kõige parem seda raha kontrollida,» räägib mullu 12 miljonit krooni käivet teinud arvutifirma Skriining osanik ja tegevjuht Kalle Lotamõis.

«Hetkel on minu firma mulle kõige tähtsam, sest kõik ülejäänu tuleb just sealt,» põhjendab Lotamõis valmidust paigutada ka kuni miljon krooni kogu täiega oma ettevõttesse. Miljoni krooniga on ta valmis mõne konkurendiga liituma või mõne arvutifirma võimalusel üles ostma. «Paremaid kontoriruume on ka vaja, praegu on turg selline, et kuna teistel ressursse pole, mul aga oleks, siis saaks midagi head odavalt kätte,» arutleb Lotamõis ootamatu rikastumise teemal.

Praegu arvutifirma tegevjuhil palju hinge taga ei ole. Võib-olla 500 krooni, tunnistab ta. «Ma olen kohe selline peost suhu elaja,» iseloomustab ta end.

Eelmisel aastal ligi 3 miljonit krooni kasumit teeninud kontoritarvete müügiga tegeleva ASi Trak Balti omanik ja tegevjuht Rein Niilo peab kõige vajalikumaks investeeringuks enda ja oma töötajate koolitamist ning võimalust korraldada üks suur reklaamikampaania. Kui Niilol jääks äritegevusest üle 10 000 krooni, kulutaks ta viimasegi sendi koolitusele.

«Poole miljoni krooni eest saaks hea kahenädalase raadioreklaami kampaania, toetuseks teeks reklaami veel ka majandusväljaannetes,» arutleb kontoritarvete müügifirma omanik õhinal. «Siis premeeriks veel mõnda head töötajat ning korraldaks töötajatele koolituse,» lisab ta.

«Aktsiaid ei ostaks ma kindlasti, sest olen perspektiiviga inimene, mitte mängur,» kinnitab Niilo resoluutselt. Professionaalne koolitus annaks võimaluse ettevõtet eristada konkurentidest, selgitab ta.

Miljoni krooniga teeks Niilo aga internetikaubamaja. «Ostaks ühe vihase serveri ja teeks kaubamaja valmis,» räägib ta. «Muidugi veel koolitus, reklaam, preemiad ning koju DVD-plaatide mängija.»

Üle 130 miljoni kroonise aastakäibega transpordifirma ATV & TAV Grupi aktsionär ja firma juhatuse esimees Tiit Porkveli seletab, et 100 000 krooni ei saa ta kusagile investeerida, sest kõigepealt tuleb tagasi maksta eluasemelaen.

Sülle kukkunud poolest miljonist kroonist paigutaks Porkveli paarsada tuhat firmasse. «Aktsiaid ei ostaks ja maja jaoks oleks raha vähe,» ütleb Õismäel ligi veerand miljonit krooni maksvas korteris elav ettevõtja.

«Kui aga miljoni saaks, teeks pitsi konjakit,» räägib Porkveli rõõmsalt. «Mis me unistame, ei teagi, mida siis rahaga teha.» Mõte panna raha börsile ajab transpordifirma osanikule hirmujudinad peale.

Ta ei paneks iialgi enam oma raha aktsiaturule, sest sai kaks aastat tagasi börsikriisis kannatada. «Võib-olla paneks raha deposiiti ja siis mõtleks edasi, aga võib-olla hakkaks mõte raha käes hoides kiiremini tööle,» räägib ta.

Majandusspetsialistid leiavad samuti, et börsil spekuleerida pole praegu mõtet. Tõsiseks investeeringuks peetakse vähemalt poole miljoni krooni suurust kulutust.

Pärnu Sadama üks omanikke Rein Kilk leiab, et ka miljoni krooniga on uut ettevõtet riskantne alustada. Ta toob võrdluse keskmise väikeettevõtjaga, kelle pere kuusissetulek ulatub 25 000 kroonini. «Kui firma omakapitali tootlikkus jääks alla 30 protsendi, oleks kuu töötasu ju sama suur,» toob Kilk välja senise tegevusala pakutava kindluse.

Majandusdoktor Tiit Made leiab, et alati on tasuv väikeettevõtlusega tegeleda. Ta peab igas majanduslikus situatsioonis tulutoovaks toidupoe pidamist, sest inimesed peavad sööma alati. Pealegi meeldib eestlasele, et kodutänava nurgal oleks väike pood, kust saab kohvikoort ning saia osta, väidab Made. Laisa inimesena ei viitsi eestlane autoga supermarketisse kihutada ning kaks tundi seal sisseoste sooritada, lisab ta.

Made ütleb, et teine tulus investeerimise viis on soetada kinnisvara. Ta peab tulusaks peale Tallinnas asuvate kinnisvaraobjektide ka mujal Eestis asuvaid hooneid ja maju. «Tulevikus tuleb tootmine niikuinii Tallinnast välja tõrjuda,» räägib Made.

Made peab toitvaks ka investeeringuid turismiärisse perefirmade kaudu, kes pakuvad majutus- või transporditeenust.

«Viimasel ajal on välismaised madala riskiga investeerimisfondid populaarsemaks muutunud, samas hakkab huvi kaduma pangas raha hoidmise vastu,» teab Made.

Endise tipp-poliitiku soovitus ettevõtjatele on investeerida majandusliku depressiooni ajal oma firmasse, töötajate teadmistesse ning tehnika arengusse. «See toob alati kapitali sisse,» kinnitab Made. Oma firma puudumisel soovitab ta kasutada raha enda harimiseks.

10 000 kr -- tühja-tähja peale

100 000 kr -- läheks perega toredale puhkusereisile

500 000 kr -- vahetaks auto välja

1 mln kr -- vaataksin parema korteri võimalusi

10 000 kr -- koguks hoiuarvele

100 000 kr -- koguks hoiuarvele uue eluaseme ostmiseks

500 000 kr -- müüks eluaseme, võtaks laenu ja ostaks maja

1 mln kr -- ostaks ikkagi eluaseme; kui see olemas on, siis peab auto olema normaalne; kui osalus ettevõttes on ka juba olemas, paneks ülejäänud raha panka

10 000 kr -- summa moodustab aastasest sissetulekust neli protsenti ja seda pole mõtet investeerida, võtaksin seetõttu puhkusereisi kahele

100 000 kr -- uut ettevõtmist pole mõtet alustada, investeeriks juba olemasolevasse ettevõttesse

500 000 kr -- investeeriks olemasolevasse ettevõttesse

1 mln kr -- mina ei riskiks sellise summaga ettevõtlusse minna; kui omakapitali tootlikkus on 30 protsenti, oleks tasu sama suur kui olemasolev töötasu; kinnisvara tundub allahinnatud olevat, sellesse tasuks investeerida ja minna kindla peale Tallinna kesklinna

10 000 kr -- kulutaksin perekonnale puhkuse või mõne uue tarbeeseme näol

100 000 kr -- paneks lihtsalt panka paremaid päevi ja lisaraha ootama

500 000 kr -- ainus õige ja tervitatav tee oleks minna börsile, endale tuleb asi selgeks teha ja asuda toimetama, linnas tühjalt kohalt äri alustamiseks liiga vähe, läbilöömiseks liiga palju

1 mln kr -- alustaksin iseseisvat äri, esmalt ostaks, müüks ja vahetaks, hiljem spetsialiseeruks millelegi

10 000 kr -- soetaks midagi eluks vajalikku, näiteks naisele õmblusmasina või lapsele jalgratta

100 000 kr -- korter on ilmselt amortiseerunud, teeks seal põhjaliku noorenduskuuri ning ostaks uue köögimööbli

500 000 kr -- müüks vana korteri maha, võtaks laenu ja ostaks väikese kuni 1,5 miljonit krooni maksva maja

1 mln kr -- ostaks maja ja uue auto, aktsiatesse või mujale ei investeeriks