• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinn astub korraga mitme reha peale

    Äripäev ei toeta Tallinna linnavalitsuse kava võtta kohalikult turult kiirkorras 130 miljonit krooni laenu, mida kasutatakse tänavate ja kvartalisiseste teede remondi finantseerimiseks ning eelarveaukude lappimiseks.
    Laenukaval on silmanähtavaid puudusi -- laenu üritatakse võtta kiirkorras siseturult avalikku diskussiooni vältides, laenu tagasimaksmine seotakse Tallinna Vee ja Tallinna Soojuse aktsiate müügiga ning ka laenu eesmärk on küsitav.
    Senine kogemus on näidanud, et Tallinna linnal on välismaalt võimalik raha laenata suhteliselt odavalt, viimane laen võeti ca 4,4 protsendiga. Kohalikult turult kiirkorras laenates osutub intress kõrgemaks ja võib jääda umbes 7 protsendi piirimaile.
    Vale on siduda laenu tagasimaksmine Tallinna Soojuse ja Tallinna Vee aktsiamüügiga, sest nii tõmbab linn alla nende firmade erastamisest saadavat tulu. Analoogse vea tegi Poola, kui Poola telekomi erastamisest saadud raha planeeriti riigieelarvesse.
    Laenuplaani arutamine linnavalitsuse kinnisel istungil viitab, et laenu abil soovivad Tallinnas võimul olevad Keskerakond ja Koonderakond koguda plusspunkte enne sügisesi kohalikke valimisi. On tähelepanuväärne, et kui varem oli volikogu esimees Edgar Savisaar Tallinna Vee aktsiate müügi vastu, siis nüüd on ta teinud selles osas kannapöörde.
    Suur osa pealinlasi rõõmustab, et linn lapib Lasnamäe, Mustamäe ja Õismäe paneelmajade esiste teede asfaldiaugud. Rahulolevad linnakodanikud on just see, millest üks võimulolev poliitik enne valimisi unistab.
    Infrastruktuuri korrastamine laenuraha abil on normaalne tegevus. Tallinna tänavad on halvas seisus ja lõhuvad autosid ning tekitavad liiklusohtlikke olukordi.
    Hinnates aga Tallinna põhiteede olukorda, tundub raha kulutamine kvartalisiseste teede remondiks teisejärgulise investeeringuna. Kvartalisiseste teede korrashoid peaks jääma korteriühistute hooleks. Ühistuid on Tallinnas küll veel vähe, kuid see ei saa olla ebaotstarbeka rahakulutamise põhjenduseks.
    130 miljonit krooni ei ole 2,26 miljardi krooni suuruse eelarvemahuga Tallinna jaoks üle mõistuse suur summa ja toimetus ei nõustu kriitikutega, kes näevad pealinna laenukoormuse suurenemises ja sellega kaasnevas üldvalitsuse defitsiidi kasvus ohtu Eesti riigireitingule.
    Probleem ei ole selles, et Tallinna linn laenu võtab, vaid selles, kuidas seda tehakse ja milleks kasutatakse. Linnavalitsuses välja töötatud laenukavaga astub Tallinn järjest mitme reha peale.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Koolitaja: et oma ärist aru saada, tuleb protsessid üle vaadata
Koolitaja Kreet Solnask andis Äripäeva raadio hommikuprogrammis praktilist nõu juhtidele, kes maadlevad ühelt poolt sellega, kuidas äriprotsesse kiiresti muutuvas keskkonnas muuta ja teisalt sellega, kuidas samal ajal ka töötajate motivatsiooni tõsta.
Koolitaja Kreet Solnask andis Äripäeva raadio hommikuprogrammis praktilist nõu juhtidele, kes maadlevad ühelt poolt sellega, kuidas äriprotsesse kiiresti muutuvas keskkonnas muuta ja teisalt sellega, kuidas samal ajal ka töötajate motivatsiooni tõsta.
Töötute arv vähenes aastaga 9200 inimese võrra
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%, teatas statistikaamet. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes esimeses kvartalis Eestisse saabusid.
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%, teatas statistikaamet. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes esimeses kvartalis Eestisse saabusid.
Ukraina: mereblokaad ohustab globaalset toidujulgeolekut
Ukraina ametnike sõnul on globaalne toidujulgeolek ohus, kuna Venemaa on blokeerinud Ukraina sadamad ja riigil on keeruline teravilja tarneid ümber suunata, kirjutab Bloomberg.
Ukraina ametnike sõnul on globaalne toidujulgeolek ohus, kuna Venemaa on blokeerinud Ukraina sadamad ja riigil on keeruline teravilja tarneid ümber suunata, kirjutab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.