2 juuni 1999

Tallinn astub korraga mitme reha peale

Äripäev ei toeta Tallinna linnavalitsuse kava võtta kohalikult turult kiirkorras 130 miljonit krooni laenu, mida kasutatakse tänavate ja kvartalisiseste teede remondi finantseerimiseks ning eelarveaukude lappimiseks.

Laenukaval on silmanähtavaid puudusi -- laenu üritatakse võtta kiirkorras siseturult avalikku diskussiooni vältides, laenu tagasimaksmine seotakse Tallinna Vee ja Tallinna Soojuse aktsiate müügiga ning ka laenu eesmärk on küsitav.

Senine kogemus on näidanud, et Tallinna linnal on välismaalt võimalik raha laenata suhteliselt odavalt, viimane laen võeti ca 4,4 protsendiga. Kohalikult turult kiirkorras laenates osutub intress kõrgemaks ja võib jääda umbes 7 protsendi piirimaile.

Vale on siduda laenu tagasimaksmine Tallinna Soojuse ja Tallinna Vee aktsiamüügiga, sest nii tõmbab linn alla nende firmade erastamisest saadavat tulu. Analoogse vea tegi Poola, kui Poola telekomi erastamisest saadud raha planeeriti riigieelarvesse.

Laenuplaani arutamine linnavalitsuse kinnisel istungil viitab, et laenu abil soovivad Tallinnas võimul olevad Keskerakond ja Koonderakond koguda plusspunkte enne sügisesi kohalikke valimisi. On tähelepanuväärne, et kui varem oli volikogu esimees Edgar Savisaar Tallinna Vee aktsiate müügi vastu, siis nüüd on ta teinud selles osas kannapöörde.

Suur osa pealinlasi rõõmustab, et linn lapib Lasnamäe, Mustamäe ja Õismäe paneelmajade esiste teede asfaldiaugud. Rahulolevad linnakodanikud on just see, millest üks võimulolev poliitik enne valimisi unistab.

Infrastruktuuri korrastamine laenuraha abil on normaalne tegevus. Tallinna tänavad on halvas seisus ja lõhuvad autosid ning tekitavad liiklusohtlikke olukordi.

Hinnates aga Tallinna põhiteede olukorda, tundub raha kulutamine kvartalisiseste teede remondiks teisejärgulise investeeringuna. Kvartalisiseste teede korrashoid peaks jääma korteriühistute hooleks. Ühistuid on Tallinnas küll veel vähe, kuid see ei saa olla ebaotstarbeka rahakulutamise põhjenduseks.

130 miljonit krooni ei ole 2,26 miljardi krooni suuruse eelarvemahuga Tallinna jaoks üle mõistuse suur summa ja toimetus ei nõustu kriitikutega, kes näevad pealinna laenukoormuse suurenemises ja sellega kaasnevas üldvalitsuse defitsiidi kasvus ohtu Eesti riigireitingule.

Probleem ei ole selles, et Tallinna linn laenu võtab, vaid selles, kuidas seda tehakse ja milleks kasutatakse. Linnavalitsuses välja töötatud laenukavaga astub Tallinn järjest mitme reha peale.

Hetkel kuum