Tallinn eelistab ehitada kallimalt

Erika 11 endise Vene sõjaväemaja sotsiaalmajaks ümberehitaja leidmiseks konkursi korraldanud Kalle Rõõmuse arhitektuuribüroo valis välja kaks firmat, mõlema pakkumus kuulus kallimate hulka.

Büroo tegevdirektori Vello Alurandi sõnul hindasid konkursile tulnud pakkumusi eksperdid. Nad leidsid, et kolmandaks tulnud firma, kes lubas hoone renoveerida 10 mln krooni odavamalt, pakkus liiga madalat hinda. Ka konkursil teisena sõelale jäänud Rand ja Tuulbergi hinnapakkumus oli peaaegu sama suur kui võitjal.

Arhitektuurifirmal oli linnavaraametiga sõlmitud konkursi korraldamiseks käendusleping. Komisjon koosnes kolmest ehituseksperdist, kes hindasid kõiki laekunud pakkumusi, teadmata, kes nende taga on, selgitas Alurand. Samas ei eitanud ta, et väikeses Eestis on saladusi raske hoida.

Eelnevast nähtub, et konkursikomisjon otsustas kulutada sotsiaalmaja ümberehitamiseks 10 miljonit krooni rohkem, ehkki saanuks ka odavamalt. Miks oli vaja otsida põhjendusi odavamast ehitajast loobumiseks, küsivad konkursil kaotajaks jäänud, Eesti ehitusmaastikul tuntud ehitusettevõtted. Restori puhul näiteks sai saatuslikuks audiitori arvamuse puudumine üleeelmise aasta bilansil, ehkki 1998. a omal oli see olemas. «Me oleks võinud selle neile esimese telefonikõne peale paari minutiga faksida,» märkis ASi Restor peadirektor Arsi Kook.

Koogi sõnul oli konkursi tulemus ette teada. «Kui vaadata, kellel õnnestub Tallinnas koolimaju ja teisi sotsiaalobjekte ehitada, siis on need kogu aeg ühed ja samad firmad,» selgitas ta.

Ehkki Restor on Eesti suurim ja tuntuim renoveerimisfirma, pole tal seni õnnestunud ainsatki linna ehituskonkurssi võita, kurtis Kook.

Odavaima hinnapakkumuse teinud Merko Ehituse juhatuse esimees Toomas Annus ütles, et on andnud asja riigihankeameti vahekohtusse. «Olen 99% kindel, et saame seal õiguse,» märkis ta. Annuse hinnangul ei saa ehituse hinnad nii suures vahemikus kõikuda. «Mis aga usaldusväärsusse puutub, siis Eesti Ehituse või Restori puhul ei saa küll kuidagi kahelda, et nad selle objektiga toime ei tuleks,» lausus ta.

Kõrgemat hinda pakkunud firmade kokkumängule vihjab asjaolu, et Harju Ehitus võttis objekti rahastamiseks Hansapangast garantii 35 mln krooni peale, aga tõstis hiljem hinda 10 mln krooni võrra.

Võitjaks osutunud ASi Remet müügidirektor Tõnu Altnurme ütles, et ka nemad on konkursse kaotanud. Kopli sotsiaalmaja konkursitingimused olid tema hinnangul väga karmid. «Ehk olid konkurendid mingeid ratse teinud, jättes osa tingimusi täitmata,» ei osanud ta enda firma eelistamise põhjust ära arvata. Viimati võitis Remet Pärnu-Jaagupi kooli võimla ehituse konkursi, on renoveerinud veel Prantsuse Lütseumi ja nüüd osaleb Reaalkooli ümberehituskonkursil. 150 mln kroonise käibega Remetile on 44 mln kroonise objekti saamine väga oluline, kinnitas müügijuht.

Kõnealuse konkursi korraldamisel lõid kaasa eksperdid, konsultandid ja projekteerimisfirma, kõigile tuli töö eest linnakassast tasuda. Kalle Rõõmuse arhitektuuribüroo on ka hoone ümberehituse projekteerija.

Ehitusfirmade juhtide sõnul aetakse asi meelega keeruliseks, sest siis pole kelleltki vastust nõuda. Ka ei õnnestunud kahe päeva jooksul teada saada, milline linnavalitsuse osakond konkursi korraldamisega seotud oli. Linnapea abi sõnul on linnapea Peeter Lepp palunud kõik konkurssi puudutavad materjalid enda kätte tuua, kuid eile ei õnnestunud temalt selle kohta veel kommentaari saada.

Teadaolevalt kuuluvad riigihankekonkursside võitjate hulka ASi Remet kõrval sageli ASid Harju Ehitus, Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ning Facio Ehituse AS. Kord võidab neist üks ja värbab teised alltöövõtjaks, siis jälle teeb seda teine või kolmas. Näiteks remontis Remet koos Facioga Gustav Adolfi gümnaasiumi. Sama grupp ehitab ka muusikaakadeemiat.

Hetkel kuum