Monopolid, jääge hüvasti!

Soome firma SuperTel, kes pakub senisest kolm korda odavamat helistamist välismaale, sai meie telefonimonopoli käest kõvasti vastu näppe. Sidemonopoli toetamiseks võttis sõna ka teede- ja sideministeeriumi sideosakonna juhataja Edvard Saarma, kes kinnitas uue tulija seadusevastast tegevust.

Milles siis asi, kas tõesti oleme üha kindlamalt nende riikide hulgas, mille kodanikud ei tohi võtta odavaid telefonikõnesid? Kindlasti mitte. Ametlikult kaob Eesti Telefoni monopoolne õigus vahendada kaugekõnesid 1. jaanuaril aastal 2001. Tegelikkuses on see juba läinud, nii nagu on kadunud ka Eesti Posti kunagine ainuvõimalus vahendada kirju.

Asemele on tulnud Internet, maagiline ülemaailmne sidevõrk, mille kaudu on võimalik lisaks kirjadele ja telefonikõnedele vahendada dokumente, pilte, ajakirju, ajalehti, muusikat ning tele- ja raadiosaateid. Kõike seda on võimalik ühe hetkega saata piiramatule hulgale inimestele üle terve maailma, ilma et seda takistaksid eri riikide seadused või muud piirangud.

Internet on loonud seniolematud inimgrupid, mille liikmed asuvad üksteisest tuhandete kilomeetrite kaugusel ja suhtlevad üksteisega reaalajas. See on pannud aluse hiigelsuurtele globaalsetele firmadele, mille parimaks näiteks on meie põhjanaabrite kummisäärikuvabrikust välja arenenud Nokia. Praeguseks on juba tegemist ettevõttega, mille üksikud harud asuvad laiali üle kogu maailma, kasutades ära eri piirkondade omadusi ja eeliseid. Lõpuks valminud toode, mobiiltelefon, on seetõttu vastuvõetav ja müüdav väga suurele tarbijaskonnale.

Seni pole ükski suurriik ega huvigrupp suutnud Internetti reguleerida. Seni, kuni ei eksisteeri globaalset parlamenti, kes iseenda olemasolu nimel oleks võimeline Interneti keelustama, kasvab arvutivõrgu kaudu äri ajavate firmade osatähtsus.

Parim näide on Microsoft, mille turuväärtus on võrdne Kanada riigi rahvusliku koguproduktiga. Microsofti loojast Bill Gatesist on saanud maailma rikkaim inimene paarikümne aastaga, ajaga, mis on naeruväärne võrreldes nende aastasadadega, mille jooksul keskaegsetest parunitest arenesid kaasaja aristokraatide dünastiad.

Gatesi toetab ka paar aastat tagasi Singapuris vastu võetud maailma kaubandusorganisatsiooni otsus vabastada arvutitarkvara tollitariifidest. See oli raske otsus põllumajandusele orienteeritud Euroopale. Ameerika noortele arvutihaidele andis tarkvara vaba liikumine aga rohelise tee, mis võimaldab neil juba praegu müüa oma toodangut Internetis ja teenida miljardeid kroone mõne sekundiga. Piisab vaid heast ideest, mida õnnestub pakkuda miljonitele internetikasutajatele üle kogu maailma.

Internet kuulutab lõppu senisele traditsioonilisele ärikeskkonnale, kus edu tagas riigiasutustega sõlmitud soodne leping ning ametnike küllaldane korrumpeerituse aste. Arvutivõrgus saab reaalsuseks klassikaliste majandusteoreetikute Adam Smithi ja David Ricardo ideaalne majandusmudel, kus riik sekkub ettevõtte tegevusse minimaalselt ning igaühel on võimalus müüa just seda toodet, mida ta kõige paremini teha oskab.

Võtame näiteks kasvõi USAs asuva virtuaalse raamatukaubamaja Amazon.com, mis võimaldab kiiresti leida ja osta tuhandete raamatute hulgast just selle, mis sind huvitab. Ära jäävad kõik formaalsused ja ebameeldivused, mis iseloomustavad tavapärases raamatupoes käimist. Meil jääb rohkem aega nendesamade raamatute lugemiseks.

Kindlasti ei meeldi maailma internetistumine sellistele majandusklubidele, nagu Euroopa Liit või naftatootjate liit OPEC, mis kaitsevad tugevaid kodumaiseid monopole. Ent konkurentsis püsimiseks tuleb ka neil teha omad valikud.

Hetkel kuum