Põllumeeste toetus jääb samaks

Eile alanud tootjate ja valitsuse läbirääkimistel märkis Ivari Padar, et ehkki tulud on põllumajanduses oluliselt vähenenud, pole võimalik järgmisel aastal rohkem toetusi maksta kui tänavu. Sel aastal saavad põllumehed riigilt eri toetustena üle 700 miljoni krooni.

Padari sõnul peaks eelkõige toetama tundlikke põllumajandusvaldkondi, nagu piima- ja teraviljatootmine. «Otsetoetusi peaks saama need tootjad, kes ka ise riigi suhtes ausalt käituvad,» jätkas minister. «Toetuste saajate raamatupidamisest peaks selgelt näha olema, kuhu nad oma toodangut realiseerinud on.»

Piimatootmisega tegeleva OÜ Selja nõukogu esimees Sirje Hansen ütles, et praeguste tootjahindade juures saavad põllumajandustootjad aastas kahju 3 miljardit krooni. «Me ei kavatse lihtsalt riigilt selle katteks raha küsida, vaid leida ka eelarveväliseid vahendeid, et seda auku lappida,» kinnitas Hansen.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse esimees Urmas Ardel ütles, et riik peaks põllumeeste kaitseks rakendama konkreetseid turukorraldusvõtteid, nagu näiteks tollid ja piirhinnad.

«Me tahame end kaitsta vaid kõlvatu konkurentsi eest, meie arvates võib Eesti põllumees vastavates tingimustes toota efektiivselt,» rääkis Ardel.

Saku valla piimatootja Vello Eensalu sõnul peaks riik reguleerima põllumajandustoodete hinnad, mitte pühenduma toetuste jagamisele.

«Tänavune lehmatoetus andis igale piimaliitrile juurde 10--15 senti, mis on liiga vähe, et meie olukorda parandada,» ütles Eensalu. Tema sõnul tuleks kindlasti toetada investeeringuid maale ning alternatiivtootmisi.

Ettepanekud turukorraldussüsteemi loomiseks tahavad tootjate ja valitsuse esindajad välja töötada järgmiseks istungiks, mis toimub 17. juunil.

Hetkel kuum