• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Börs letargiline, Hüvitusfond tipus

    Tallinna väärtpaberibörs kiratseb. Käibed on mikroskoopilised. Maaklerid lahkuvad töölt, sest nende leib on kadunud. Juhtub isegi nii, et maaklerfirmasse ei jää enam ühtegi atesteeritud väärtpaberimaaklerit. Siis tuleb uksed sulgeda. Argiõhtune «Kapital» on läinud järjekordsele suvepuhkusele. Finantsvahenduse osatähtsus uue väärtuse loomisel teeb vähikäiku. Mis seda kõike põhjustab?
    Investorile tuleb ametlik teade, et tema aktsiad on tühistatud, ära nullitud -- karm reaalsus, millega peab leppima.
    Võtsid ettevõtluse riski, nüüd pead ka mõõnaperioodi ära kannatama! Aga isu võtab tõenäoliselt ära, vähemalt uuesti alustada. Kel on lausa äranullimisest õnnestunud pääseda, on targemad, võttes õppust teiste vigadest, mitte ise uusi tehes.
    Umbes neli ja pool tuhat Telekomi endist aktsionäri ei pöördu tagasi väärtpaberiturule enne, kui silmapiiril terendab taas midagi sama kindlat ja sama mastaapset, olgu see siis kas Eesti Energia või midagi sarnast. Kellele on võit kiirloteriil korra naeratanud, ei hakkagi rohkem riskima. Ilmselt pandi Telekomi aktsia järelturule liiga suuri lootusi, mis puutus viimase börsi elavdavasse toimesse.
    Tegelikkuses kestis Eesti Telekomi aktsia tähelend kõigest kaks päeva, kuni väikeinvestorid olid oma aktsiad jõudnud maha müüa. Edasi on Telekomi aktsia hinda dikteerinud suur ja ükskõikne, suhtumiselt as a matter of fact, Londoni börs. Samas ei sea kauplemise madal aktiivsus järelturul sugugi kahtluse alla Telekomi erastamise vajalikkust ja õigeaegsust.
    Aktsiate hindu ei toeta pankade väärtpaberipositsioonid, nii nagu 1997. aastal. Kellel oli raha -- aga pankadel sel ajal oli --, see sai ka hindu mõjutada. Uute omanike all ei saa ega taha pangadki rohkem riskida.
    Maailma börside pea kohal ripub raskelt Dow Jonesi tööstuskeskmise kümne ja poole tonnine raskus. Kui see peaks langema hakkama, jooksevad hirmuvärinad mitu korda ümber maakera.
    Ülespumbatud seisule vihjab aeg-ajalt Föderaalreservi esimees Alan Greenspan, väiksemate tegelaste hulgas on ka otsese languse ennustajaid. Need globaalsed asjaolud teevad investeerimise ükskõik millises maailma nurgas riskantseks.
    Ainsana on heas mõttes üllatuse serveerinud Hüvitusfondi võlakirjad. Pean tunnistama, et vaatasin Hüvitusfondi võlakirjade nimekirja viimati järjekindlalt siis, kui fondis hakkas materialiseeruma hiigelkahjum. See oli millalgi eelmise aasta oktoobris-novembris. Hüvitusfondi väärtpaberiportfellist tulid välja salapärased tulevikku lükatud hiigeltehingud, mille minevikuski pole võimalik lõplikule selgusele jõuda. Igatahes sundis konservatiivsuse printsiip Hüvitusfondi kahjumi alla neelama.
    Börsil kärises võlakirjade ostu- ja müüginoteeringute vahe paarikümne krooni suuruseks, alumised ostunoteeringud kukkusid isegi 25 kroonini 100kroonisest nominaalist. Investorid olid hellaks tehtud.
    Aga nüüd on võlakirjade hinnad kõrgemal kui kunagi varem, ulatudes müüginoteeringutes isegi üle 100 krooni. Teoreetiliselt aeglase instrumendiga, nagu võlakirjad, oleks saanud teenida isegi rohkem kui aktsiatega, intressid veel pealekauba. Hansapanga aktsia tõus aasta algusest jääb selgelt alla kahe korra, ent HF võlakirjadel küünib tõus isegi kolme korrani. Hüvitusfondi võlakirjadest võib saada rasketel aegadel börsi päästja.
    Võlakirjade hinnale on soodsat mõju avaldanud üldine intressitaseme langus meie majandusruumis -- 7 protsenti suhteliselt riskivaba tulu aastas pole sugugi halb näitaja. Kuid kogu tõusu ainult intresside arvele kirjutada ei saa. Pigem on Hüvitusfondi uued juhid suutnud usalduse oma fondi vastu taastada.
    Autor: Mati Feldmann
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peapiiskop emeeritus: peame moraalselt toime tulema
Tuleb olla valvel, et me kriisiolukordades ei kaotaks iseenda ja ühiskonna inimlikku palet, kirjutab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop emeeritus Andres Põder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tuleb olla valvel, et me kriisiolukordades ei kaotaks iseenda ja ühiskonna inimlikku palet, kirjutab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop emeeritus Andres Põder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
JPMorgani analüütik: aktsiahinnad ronivad august välja
JPMorgan Chase & Co mõjuka analüütiku Marko Kolanovici sõnul tõusevad aktsiahinnad tagasi ja majanduslangust tänavu ei tule.
JPMorgan Chase & Co mõjuka analüütiku Marko Kolanovici sõnul tõusevad aktsiahinnad tagasi ja majanduslangust tänavu ei tule.
Kristi Saare juhtidele: sul on juba piisavalt, aita nüüd teisi
Teil kõigil on piisavalt raha, nüüd on aeg aidata ka teistel selleni jõuda, rääkis Naisinvestorite Klubi asutaja ja eestvedaja Kristi Saare Pärnu juhtimiskonverentsil.
Teil kõigil on piisavalt raha, nüüd on aeg aidata ka teistel selleni jõuda, rääkis Naisinvestorite Klubi asutaja ja eestvedaja Kristi Saare Pärnu juhtimiskonverentsil.
Muljetavaldav debüüt: uus Range Rover Sport näitas närvekõditava etteaste käigus oma tegelikku võimekust
Uus Range Rover Sport seljatas oma ülemaailmse debüüdi raames järjekordse närvekõditava väljakutse, ronides Islandil üle maailma suurima omataolise Karahnjukari tammi, pistes samal ajal rinda 750 tonni minutis langevate veevoogudega. Kriitilistel hetkedel haarduvuse kadumine tähendanuks uue sportliku linnamaasturi roolis istunud James Bondi ametlikule kaskadöörile Jessica Hawkinsile 90-meetrist langust tammi ülevoolukanali põhja.
Uus Range Rover Sport seljatas oma ülemaailmse debüüdi raames järjekordse närvekõditava väljakutse, ronides Islandil üle maailma suurima omataolise Karahnjukari tammi, pistes samal ajal rinda 750 tonni minutis langevate veevoogudega. Kriitilistel hetkedel haarduvuse kadumine tähendanuks uue sportliku linnamaasturi roolis istunud James Bondi ametlikule kaskadöörile Jessica Hawkinsile 90-meetrist langust tammi ülevoolukanali põhja.
Boroditš: ma ei tea, mida ma valesti tegin, aga ärge muretsege, mina saan hakkama
Viimast päeva ametis olev Tallinna Linnatranspordi (TLT) juhatuse esimees Deniss Boroditš kinnitas intervjuus, et ta tunneb ennast hästi ning hindab kõrgelt oma teadmisi ja oskusi. Samas ei tea ta, mida tegi valesti, et linnapea teatas usalduse kaotamisest.
Viimast päeva ametis olev Tallinna Linnatranspordi (TLT) juhatuse esimees Deniss Boroditš kinnitas intervjuus, et ta tunneb ennast hästi ning hindab kõrgelt oma teadmisi ja oskusi. Samas ei tea ta, mida tegi valesti, et linnapea teatas usalduse kaotamisest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.