Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- 6. juuni 1999 kell 22:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Kütte ja sooja vee hind ei tõuse
Tallinna Soojuse juhatuse esimehe Leonid Lipavski sõnul tegi ettevõtte nõukogu reedel erakordse otsuse, sest varem on iga majandusaasta algul tariifid eratarbijatele tõusnud ja tööstustarbijatele langenud. Ühtne hinnapoliitika tuleneb praegustest seadustest, mis keelab klientide doteerimist, rääkis Lipavski.Tallina Soojus saab hinda säilitada tootmismahtude ja soojuskadude vähendamisega, samuti kärbitakse halduskulusid. Sel aastal koondatakse Tallinna Soojuses paarsada inimest.Tallinna Soojus kavatseb hinna samal tasemel säilitamiseks katta hädavajalikud investeeringud laenurahaga ja ettevõttesiseste ümberkorraldustega.Kavandatud välislaenu saamisel kavatseb ettevõte renoveerida Mustamäe ja Tallinna kesklinna lokaalsed katlamajad, et lõpetada tarbijatele pahameelt tekitavad suvised soojakatkestused.Lisaks näeb ettevõtte investeeringukava ette viit suurt projekti. Siia kuulub kohustus varustada käesoleva aasta lõpuks kõik tarbijad soojusarvestitega.Paigaldada tuleb 1030 arvestit maksumusega 6,9 miljonit krooni. Varem tuli kliendil mõõtja ise osta.Samuti paigaldab ettevõte lisaks praegusele ligi 600 soojussõlmele juurde sada soojussõlme 9,4 miljoni krooni eest, et säästa keskmiselt 11% soojusenergiast. Praegu on soojakadu ligi 22%.Soome ehitusfirmaga YIT ja Eesti alltöövõtjatega loodetakse aasta lõpuks käivitada automatiseeritud Laagna boilerjaam, mis hakkab ühendama Lasnamäe ja kesklinna soojusvõrgupiirkondi ning võimaldab edastada soojust nii Iru elektrijaamast kesklinna kui ka Ülemiste katlamajast Lasnamäele.Oma ja laenuraha investeerib ettevõte järgmisel majandusaastal 55 miljonit, uuest kavandatavast laenust 30 miljonit krooni. Uut laenu soovis ettevõtte juhtkond võtta EBRD-lt 100 miljonit krooni, kuid linnavalitsuse vastuseisu tõttu lepiti kokku 80 miljoni krooni laenamises.Tallinna Soojuse praegune laenukoormus on 197 miljonit krooni, millest tagasi tuleb maksta 194 miljonit krooni lõpptähtajaga 2009. aastal.Kogu investeerimisvajadus linna soojamajanduses ulatub 4--5 miljardi kroonini. Seetõttu on suuremate investeeringute teostamiseks ettevõtte edasine erastamine vältimatu, ütles Tallinna linnavalitsuse rahandusnõunik ja ettevõtte nõukogu liige Kaarel-Mati Halla.Tallinna Soojuse tänavune kasumiprognoos on 200 000 krooni. Järgmisel aastal kavatsetakse jääda nullkasumisse.Tallinna Soojuse majandusaasta algab 1. juulil. Ettevõte on suurim soojusenergia tootja Eestis, varustades kütte ja sooja veega 71 protsenti Tallinna linnast.Autor: Anu Jürisson- Hetkel kuum
Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Leedu suurettevõtted odavnesid suure käibega
Suurima käibega olid teisipäeval Leedu ettevõtted, nimelt Ignitis grupė aktsiatega kaubeldi Balti turgudel enim, 345 188 euro eest ning aktsia odavnes seejuures -0,55%.
Suurima käibega olid teisipäeval Leedu ettevõtted, nimelt Ignitis grupė aktsiatega kaubeldi Balti turgudel enim, 345 188 euro eest ning aktsia odavnes seejuures -0,55%.
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
FT: Venemaal miljardeid teeniv Austria pank reklaamis laienemisplaane
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.