Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigiaparaadist ja tema efektiivsusest
Lastekaitsepäeva Äripäev arvas, et riigiaparaadi efektiivsuse tõstmisega tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik. Ehk teisisõnu sõnadelt tuleb tegudele asuda.
Nõus. Asugem siis sõnadelt tegudele. Esimene tegu on põhimõistete täpsed definitsioonid, määratlused. Nt riigiaparaat, riigiaparaadi ülesande- ehk funktsioonikogum, riigiaparaadi efektiivsus. Kui neid piisavalt täpselt ei sõnastata, jätkub umbropsu lahmimine, reformidest unelemine, ka lausdemagoogia.
Tavakäsitluses tegelevad riigi elu korraldamisega (oma kapsamaal!) riigikogu, vallavolikogu, ministeeriumid, vallavalitsused ja teised kesk- ja kohaliku seadusande-, kohtu- ja täitevvõimu teostajad. Ka nende õlul lasuv ülesandekogum on mitmepalgeline valitsemise korraldamine, seadusandlus ja õigusemõistmine, riigikaitse, avalik kord, riigi esindamine jpm. Millistest avalikest teenistujatest, riigiametnikest jutt on?
Põhietteheide või -nõue on toimitagu efektiivsemalt, tõhusamalt. Ka hea hüüdlause. Vähemalt seni, kuni ei ole määratletud, mida tõhususena käsitletakse, milliste efektiivsuskriteeriumide abil olukorda vaagitakse/hinnatakse.
Mütsiga lööjaid heidutagu asjatundjate tõdemus, et see, mis on efektiivne alamtasemel, ei ole alati tõhus kesktasemel. Ja kesktasemel efektiivne lahend ei pruugi alati tõhusaim olla kõrgtasemel.
Ning veel. Efektiivsusest saab rääkida üksnes etteantud tingimuste/võimaluste taustsüsteemis.
Kui palju neid riigiametnikke, bürokraate vaja on? Ehk on abi maineka ajalooprofessori C. Northcote Parkinsoni uurimustest. Parkinsoni idee järgi on aastas lisanduvate uute ametnike arv leitav valemiga x = (2km + l)/n, kus k on uute alluvate ametissemääramise teel ametikõrgendust taotlevate ametnike arv, l vanusevahe ametissemääramisel ja erruminekul, m kirjadele vastamiseks kuluv töötundide arv ja n haldusobjektide tegelik arv. Teine mõttehiiglane, Aristoteles, kinnitab, et üleüldine heaolu sõltub kahe tingimuse täidetusest: lõppeesmärgi õigest määrangust ja sellele viivate vahendite otsimisest.
Ka reform või nimme reformimine vajab hoolikat, ammendavat analüüsi, vältimaks valusat näppu lõikamist.