Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Haljastus kaitseb katust ja aitab säästa

    Katusehaljastus pole seotud esteetiliste aspektidega, vaid kaitseb katusematerjale eelkõige otseste ilmastikumõjude eest. See vähendab temperatuurikõikumisi ja hoiab kokku hoolduskulusid.
    Katusehaljastus tasakaalustab temperatuuri ümbritsevates hoonetes, suvised maksimaalsed temperatuurid vähenevad kuni 5 °C võrra ja talvised temperatuurid on 1--2 °C kõrgemad.
    Kuna ka Eestis maksustatakse vihmavee kanaliseerimine, sunnib see mõtlema katusehaljastuse peale puhtökonoomses mõttes. Katusehaljastus võtab sademete vee vastu ja hoiab seda endas, kuni taimed seda kasutavad.
    Teiseks teguriks, mis sunniks haljastust katusele rajama, on kehtima hakkamist ootavad normid ja eeskirjad, mis nõuavad, et krundi üldpindalast jääks haljastuse alla 20--50%.
    Kuna katusehaljastus on seotud rea ehitustehniliste probleemidega, peaks need võimalikult varakult ja kompleksselt juba maja projekteerimise käigus läbi mõtlema. Haljastada saab nii lame- kui ka kaldkatust.
    Kõige tähtsam eeldus on koormusekindel katusekonstruktsioon. Sellele rajatakse aed järgmiselt: kõigepealt juurekindel katuseisolatsioon, siis järgnevad reeglina kaitse-, drenaaþi- ja filtrikiht, mille peale tulevad kasvusubstraat ja taimed. Isolatsioonimaterjaliks kasutatakse vähemalt 1 mm paksust spetsiaalset juurekaitsekilet.
    Drenaaþisüsteemi ehitus sõltub sellest, kui palju see peab mahutama sademete vett ja kuidas taimed selle hiljem kätte saavad. Tavaliselt on drenaaþ ühenduses kastmissüsteemiga -- mahutitesse kogutakse sademete ajal vesi, et seda hiljem kuival ajal kastmiseks kasutada.
    Kasvusubstraadid vastavad ekstreemsetes oludes kasvavate taimede nõuetele. Substraadi põhiliseks koostisosaks on vulkamiidid, millele lisatakse sõltuvalt taimede vajadustest kuni 20% huumust.
    Looduses leidub ligikaudu 50 liiki valget, halli või värvitut silikaatmineraali, mille osakesed on täis tillukesi kanaleid. Need on suure veemahutavusega ja annavad seotud vee ning toitainete lahused taimedele tagasi.
    Niisugune kasvusubstraat täidab ühtlasi ka drenaaþi ja filterkihi ülesandeid, samuti ei ole vaja rajada eraldi sadevee kogumis- ja kastmissüsteemi. Nõutavad substraadisegud, taimed, kastmis- ja kuivendussüsteemi ning hilisema hoolduse määravad haljastajad.
    Katuseaia taimestik koostatakse kuivusele vastupidavatest taimedest, mis on vähenõudlikud ning põua-, tuule- ja külmakindlad.
    Taimede hooldusvajaduse järgi jagatakse katusehaljastus intensiivseks ja ekstensiivseks. Eelistatavam on ekstensiivne ehk vähest hooldust nõudev katuseaed.
    Ekstensiivse katusehaljastuse puhul piisab katuse kandevõimest 50 kg/m², lisaks varu sadevee koormuse jaoks. Katusele langeb taimestiku ja selle aluspinnase raskus 10--20 kg/m², millele lisandub 40 kg/m² sademeid. Kasvusubstraadi kihi paksus on selle variandi puhul kuni 8 sentimeetrit.
    Levinud ekstensiivse katusehaljastuse taimestik koosneb peamiselt kuivust taluvatest sukulentidest ja mägimaastiku taimedest. Sellise aia puhul peab arvestama, et see ei näe põuasel suvel ilus välja ja loodetud tulemus -- roheline oaas katusel -- jääb saavutamata.
    Kui katus talub lisakoormust 350 kg/m² (haljastuskiht 150--300 kg/m²) ja sademete raskust (üle 40 kg/m²) ning on võimalik tagada kastmine, saab istutada suuremaid puid ja põõsaid.
    Intensiivse katusehaljastuse puhul saab rajada terve maastiku -- reljeefid, teed, tiigid. Sel viisil tuuakse tühjalt seisvad alad taas loodusringlusse ja astutakse samm tervislikele keskkonnatingimustele lähemale.
    Katusehaljastus tähtsustub tulevikus tänu ökoloogiliste ja majanduslikele eelistele. Linnakeskkonna põhiprobleemid on müra, tolm, õhuniiskuse vähenemine soojal aastaajal ja pidevalt kasvav saasteainete osakaal õhus. 150 m² muru eraldab igal aastal vegetatsiooniperioodil sajale inimesele aastaseks hingamiseks vajaliku hapnikukoguse. Taimed tõstavad õhuniiskust, seovad tolmu ja puhastavad õhku kahjulikest gaasidest.
    Väga levinud on katusehaljastus Saksamaa suurlinnades -- kuna tänavaid oli raske haljastada, viidi taimed katusele, mis on muutunud rohelisteks aasadeks ja õitsvateks parkideks.
    Lisa:
    Autor: Lembit Lennuk
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Hiiumaa vahet hakkas lendama uus firma
Täna alustas Tallinna ja Kärdla vahel lendamist uus vedaja Diamond Sky, kes kasutab Poola firmalt Sprint Air renditud lennukit Saab 340A, teatas Hiiumaa turismiklaster.
Täna alustas Tallinna ja Kärdla vahel lendamist uus vedaja Diamond Sky, kes kasutab Poola firmalt Sprint Air renditud lennukit Saab 340A, teatas Hiiumaa turismiklaster.

Olulisemad uudised

Express Post lõpetab kojukande ja koondab ligi 450 inimest Eesti Post valmis töötajaid värbama
Ekspress Grupile ja Postimees Grupile kuuluva trükiväljaannete levitamisega tegeleva Express Post nõukogu otsustas selle aasta jooksul sulgeda kojukandeteenuse valdkond, mille tulemusena koondatakse umbes 450 inimest.
Ekspress Grupile ja Postimees Grupile kuuluva trükiväljaannete levitamisega tegeleva Express Post nõukogu otsustas selle aasta jooksul sulgeda kojukandeteenuse valdkond, mille tulemusena koondatakse umbes 450 inimest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.