Jonn riigikogus süvendab majanduslangust

Täna ennelõunal kujundavad fraktsioonid oma seisukoha lisaeelarve edasise menetlemise kohta. Eelarve esimene lugemine venis mitmetunniseks, kuna opositsioon võttis pidevalt kümneminutilisi vaheaegu.

«Loodetavasti sünnib olulisi ja konstruktiivseid otsuseid,» ütles rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson.

Opositsioon ja koalitsioon ei suuda leida kompromissi negatiivse lisaeelarve menetlemisel. Eile hommikul saatis opositsioon valitsusliidule kirja ettepanekuga kohtuda täna hommikul lisaeelarve menetlemise osas seisukohtade lähendamiseks.

Koalitsioon vastas, et opositsiooni kirjast ei selgu, millised on need seisukohad, mille suhtes tuleks läbi rääkida.

«Ei saa ju hakata arutama kõiki neid poolttuhandet parandusettepanekut, mis nad lisaeelarvele esitasid,» selgitas Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi.

Opositsiooni kirja üks allkirjastajaid ekspeaminister Mart Siimann ütles, et oleks oodanud valitsusliidult konstruktiivset ettepanekut, kuid nüüd jääb mulje, et koalitsioon ei soovigi midagi läbi rääkida, vaid nõuab tingimusteta lisaeelarve menetlemist.

«Selline vastus tekitab pingeid, mida hiljem on väga raske maha võtta,» lausus Siimann. «Me ei toeta terve suve rikkumist lõputute vaheaegade võtmisega, kuid kui meiega ei arvestata, tuleb ka meil hambaid näidata.»

Siimanni sõnul kohtuvad täna hommikul opositsiooni juhid, et paika panna tegevuskava pärastlõunal algavaks negatiivse lisaeelarve menetlemiseks. Aruteludeks koguneb ka koalitsioon.

Tänases päevakorras on 12 punkti, millest lisaeelarve on seitsmes. Eelarve esimesel lugemisel kestis riigikogu istung poole neljani varahommikul.

Kalle Jürgensoni sõnul võib halvimal juhul negatiivne lisaeelarve jääda üldse vastu võtmata ja käiku läheb majanduse stabiliseerimise reserv. Samale võimalusele on viidanud rahandusminister Siim Kallas.

«Sellisel juhul lükkame edasi pensionireformi, rääkimata mitmetest olulistest eelnõudest, mille menetlemine opositsiooni venitustaktika tõttu edasi lükkub,» rääkis Jürgenson.

Koalitsioon soovis muuta 1. juulist tõusva tubakaaktsiisi, kuid nüüd võib see Jürgensoni sõnul tegemata jääda ja salakaubandus seetõttu veelgi suureneda. Samuti lükkub edasi ettevõtluse tulumaksu kaotava uue tulumaksuseaduse vastuvõtmine ning mootorsõidukiaktsiisi alandamine. See kõik omakorda pärsib järgmise aasta riigieelarve menetlemist.

Rahandusministeeriumi hinnangul peaksid kõik majanduspoliitilised otsused, mis võivad olulisel määral muuta 2000. aasta eelarve tulusid või kulusid, olema tehtud eelarve koostamise protsessi võimalikult varajases staadiumis. Järgmise aasta eelarve koostamine on juba alanud.

«Kõige halvemal juhul oleme aasta lõpuks olukorras, kus eelarvedefitsiit on 2 mld krooni, välisinvestorid on eemale tõmbunud ja Eesti usaldusväärsus kohutavalt langenud,» nentis rahanduskomisjoni esimees.

Hetkel kuum