Dominantoperaatorite turuosa väheneb konkurentsi ja Interneti survel kiiresti

Euroopa telekommunikatsiooni sektorile oli 1998. aasta ajalehe Financial Times hinnangul võib-olla kõigi aegade edukaim. Periood, mis algas suurema osa Mandri-Euroopa turgude täieliku liberaliseerimisega ning mille tulemusena kasvas plahvatuslikult mobiili-, interneti- ja teiste andmesideteenuste osutajate arv, põhjustas pretsedenditu ettevõtete ühinemiste või ülesostmiste laine ning lõppes läbi aegade vilkaima kauplemisega börsil.

Kuid mitmed dominantoperaatorid, seistes vastamisi uute konkurentidega, keda soosib ka üldregulatiivpoliitika, kaotavad oma turuosa oodatust kiiremini. Hinnad alanevad suure kiirusega. Seda suundumust kiirendavad investeeringud uutesse, kaasaegsemal tehnoloogial rajatavatesse võrkudesse, tootes sellega ülemäärast võrgu mahtu. Turul püsima jäämiseks peavad dominantoperaatorid välja mõtlema üha uusi tuluallikaid, üritades samas vähendada kulusid.

Euroopa telekommunikatsiooni turu üldmaht kasvab umbes 8% aastas. Enamik kasvust tuleb mobiilsideteenustelt, mille osa on 1997. a 19 protsendilt aastaks 2005 eeldatavasti kasvanud 34-le kõikidest telekomiteenustest. Lisateenuste turuosa kasvab 14 protsendilt 19-le ja tavatelefoniteenuse osa langeb 60 protsendilt 40-le.

Möödunud aastal kasvas mobiiliomanike üldarv Lääne-Euroopas 67% ning jõudis 92 miljonini. Käesoleval kuul ennustatakse mobiilikasutajate arvu kasvu 100 miljonini, mis võrdub veerandiga elanikkonnast. Need arvud võivad tuleva aasta lõpuks kahekordistuda. Eestis on mobiiliomanikke elanikkonnast 17 protsenti.

Samuti kasvab Lääne-Euroopas Internetiga ühendatud personaalarvutite arv. Püsitelefoniteenusest saadava tulu kasv on aeglustunud. Vaatamata sellele, et kõnede maht suureneb, nullivad selle efekti peaaegu täielikult kahanevad kõnetariifid.

Endiste monopolide põhiprobleemiks on turuosast ilmajäämise kiiruse suurenemine. Näiteks Suurbritannias, kus turg liberaliseeriti konkurentsiks 1984. aastal, kulus 14 aastat, mil British Telecomi põhitelefoniteenuse turuosa kahanes 70%. Mandri-Euroopas toimub sama protsess täna märksa kiiremini.

Saksamaal on Deutsche Telecom (DT) kaotanud juba 30% kaugekõnede turust. Põhjuseks on riikliku regulaatori otsus, mille kohaselt uued turule tulijad maksavad DT-le suhteliselt madalat võrkude sidumise tasu, mis andis võimaluse opereerida hindadega, mis on oluliselt madalamad kui DT omad. Käesoleva aasta alguses alandas DT vastuaktsioonina kauge- ja rahvusvaheliste kõnede hinda enam kui 50%, kuid see samm on tekitanud kahtlusi firma tulutoovuses pikemas perspektiivis.

Hinnad on tugeva surve all ka tehnoloogia muutumise tõttu. Arengut põhjustab eelkõige Interneti kiire laienemine. Arvestuste kohaselt maksab 650 megabaidi info edastus New Yorgist Londonisse internetiprotokollil põhineva võrgu kasutamisel vaid 1,98 dollarit, üldkasutatava telefonivõrgu kasutamisel on sama teenuse hinnaks 27,08 dollarit.

Investeeringud efektiivsemasse tehnoloogiasse võivad vähendada operaatorite põhikulusid 80--90% võrra. See loob suurepärased võimalused uutele operaatoritele, kes erinevalt juba tegutsevatest dominantoperaatoritest ei ole sidunud investeeringuid vanade võrkudega. Areng toob kaasa märkimisväärse võrgu mahu ületootmise. Juba praegu ehitavad suuremahulisi üle-euroopalisi võrke mitmed suured firmad.

Eestis käivitub sama stsenaarium täies mahus ilmselt pärast Eesti Telefoni eriõiguste lõppu ehk alates aastast 2001.

Tänu 1. juunil jõustunud kaabelleviseadusele on tekkinud juba praegu teoreetiline võimalus konkurentsiks kohttelekommunikatsioonivõrgu kaudu telekommunikatsiooniteenuste pakkumisel, sest kaablioperaatorid loovad suure läbilaskevõimega võrku. Reaalsuses ei pruugi see siiski toimima hakata enne uue telekommunikatsiooniseaduse jõustumist ja Eesti Telefoni eriõiguste lõppu, sest võrkude vastastikuse ühendamise läbirääkimised hindade suhtes Eesti Telefoniga ei pruugi leida mõlemaid pooli rahuldavat lahendust.

Seega niisugused kardinaalsed muudatused nagu Lääne-Euroopas täna hakkavad Eesti telekomiturul aset leidma pärast rahvusvaheliste kõnedevabaks minekut, mis annab konkureerivatele telekommunikatsiooniteenuseid pakkuvatele operaatoritele võimaluse sõlmida otselepingud teiste rahvusvahelist sidet pakkuvate operaatoritega ning mille tulemuseks on hindade märgatav langus.

Autor: Marju Laur