Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pärnoja korrastab vabatsoone
Kolmapäeval Sillamäe ja neljapäeval Valga vabatsooni äriplaanidega tutvunud ning juhtidega kohtunud Pärnoja tõdes, et neis mõlemas on posiitiivsed jooned, kuigi nad väljuvad õiguslikult tolliseaduse raamest.
«Neid võiks toetada tingimusel, et parandatakse vabatsoonide loomist sätestanud õiguslik alus,» ütles Pärnoja.
Minister rääkis, et kavatseb teisipäeval valitsuse kabinetinõupidamisel tutvustada külastatud vabatsoonide äriplaane, et valitsusel oleks otsuse langetamiseks alus.
Pärnoja tunnistas, et kuigi näiteks Sillamäe vabatsooni idee väljub klassikalise vabatsooni raamist, sest seal ka toodetakse, on ettvõtlust Ida-Virumaal vaja soodustada.
Eestis pole vabatsoonide loomiseks õiguslikku alust, sest vabatsooni saab tõlgendada tolliseaduse mõistes. Eelmine valitsus käsitles kolme vabatsooni luues kehtivat seadust laiemalt. Kuna Sillamäe ja Valga vabatsoonid on Pärnoja sõnul sisuliselt vabamajandustsoonid, on need loodud ilma õigusliku tagatiseta.
Rahvusvaheliselt tuntakse vabatsoone, väliskaubandustsoone ja vabamajandustsoone. Eestis on õiguslik alus vaid tolliseaduse alusel vabatsoonide loomiseks. Tollivabad tsoonid on tollilaod, kus hoitava ja välja mineva kauba pealt ei pea tasuma riigile käibemaksu.
Eelmise valitsuse otsusega loodi vabatsoon Sillamäele, kus kaupadele ka lisaväärtust antakse. Võru vabatsooni alla jääb seitse ettevõtet, Valga vabatsooni üheksa ettevõtet, peamiselt tollilaod.
Autor: BNS