• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põllumajandusettevõtete maksuvõlad suurenevad

    Kokku moodustab põllumajandusettevõtete maksuvõlg 1. mai seisuga 176,5 mln ja intressivõlg 170,6 mln krooni. Pool aastat tagasi olid põllumajandusettevõtted maksuametile koos intressidega võlgu 170 miljonit krooni.
    Kahekordseks on võlasumma kasvanud peamiselt sotsiaalmaksu arvel, mille haldamine läks aasta algusest maksuametile. Seni arvestasid sotsiaalmaksu võlga eraldi haigekassa ja sotsiaalkindlustusamet.
    «Põllumehed on suurtes raskustes ja neil on raske õigeaegselt makse tasuda,» ütles Aivar Sõerd. «Oleme püüdnud nii palju kui võimalik ettevõtete võlgu ajatada ja vältida nende pankrotte.»
    Tema sõnul on suur osa põllumajandusettevõtete maksuvõlgadest ajatatud. «Tavaliselt on ajatatud võla osakaal 7--8% kogu võlasummast, kuid põllumajandusettevõtete puhul on see praegu mitu korda suurem,» rääkis ta.
    Põllumajandusministeeriumi hinnangul jäävad paljud põllumehed ilma tänavusest riiklikust teraviljatoetusest, sest selle saamiseks peavad maksud olema makstud või ajatatud.
    Kümne suurima maksuvõlglase hulgas oleva Kevade põllumajandusühistu tegevdirektor Ants Teder ütles eile, et tema ettevõte peaks riigilt siiski teraviljatoetust saama, sest maksuvõlg on ajatatud. Kevade põhimaksuvõlg on 4,4 mln krooni ja viivis 5 mln krooni. Ühistu maksuvõlad ei saagi väheneda, sest juuniks oli Kevade saanud piima madala kokkuostuhinna tõttu kahjumit 1,9 mln ja sealiha hinna tõttu 750 000 krooni. «Iga piimakilo pealt saame 1,25 ja sealiha kilo pealt 2,20 krooni kahjumit,» nentis Teder.
    Suurima maksuvõlaga põllumajandusettevõttes AS Edda Wildenau on käimas pankrotiprotsess. «Põllumajandusega pole ju võimalik enam tegeleda,» öeldi ettevõttest. Edda Wildenau põhivõlg maksuametile on 9,2 miljonit ja viivis 4,8 miljonit krooni.
    Suuruselt kolmas maksuvõlglane, Kaljuranna põllumajandusühistu, on samuti tegevuse lõpetanud. «Müüsime ettevõtte varad jaanuaris, ei olnud enam võimalik põllumajandusega tegeleda,» selgitas juhatuse esimees Kalju Metsala.
    Põllumajandusettevõtete elektrivõlad pole ASi Eesti Energia andmetel võrreldes eelmise suvega oluliselt kasvanud. Koos viivistega on põllumehed elektri eest võlgu 5 miljonit krooni. Tegelik võlgnevus võib olla suurem. «Osa põllumajandusega tegelevaid ettevõtteid on ilmselt tegevusalana märkinud muu tegevuse ja sellepärast võib meie aruandlus olla puudulik,» selgitas Eesti Energia jaotusvõrgu teenindusdirektor Jaanus Arukaevu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
YITi töötajate usaldusisik: eestlasi lastakse Soomes endiselt üle
Soome ehituskontserni YIT töötajate usaldusisiku Jussi Sakari sõnul on peamised tööjõudu puudutavad halli majanduse probleemid seotud kolmandate riikide töötajatega, kuid endiselt lastakse Soomes üle ka eestlasi.
Soome ehituskontserni YIT töötajate usaldusisiku Jussi Sakari sõnul on peamised tööjõudu puudutavad halli majanduse probleemid seotud kolmandate riikide töötajatega, kuid endiselt lastakse Soomes üle ka eestlasi.
A. Le Coqi juht: riik ei tule mulle ütlema, mida ma pean sööma ja mida mitte
Kui Arenguseire Keskuse raportit kajastavas artiklis kirjeldati võimalust tuua päevakorda rahvatervise maks, mis tähendab maksu suhkru- ja rasvasisalduse eest, siis joogitööstuse A. Le Coq tegevjuht Tarmo Noop peab valeks toiduainete klassifitseerimist headeks või halbadeks.
Kui Arenguseire Keskuse raportit kajastavas artiklis kirjeldati võimalust tuua päevakorda rahvatervise maks, mis tähendab maksu suhkru- ja rasvasisalduse eest, siis joogitööstuse A. Le Coq tegevjuht Tarmo Noop peab valeks toiduainete klassifitseerimist headeks või halbadeks.