Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rahu nõuab miljardeid
Euroopa Liidu hinnangul läheb Kosovo taastamiseks eeloleval viiel aastal vaja vähemalt 5--7,5 miljardit eurot aastas ehk kokku umbes 30--35 miljardit eurot.
Taastustööde põhiraskus jääb tõenäoliselt Saksamaa, Itaalia, Austria ja Belgia kanda, ennustab Viini majandusuuringute instituut (WIIW), kuna nendes riikides on väljaspool kodumaad elavate albaanlaste kogukond kõige suurem.
Euroopa firmad loodavad taastustöödest suuri tellimusi ning konkurents on tihe. Kreeka ehitussektor on stardivalmis, Saksa ja Austria firmad on huvitatud seadmete tarnimisest, Itaalia loodab nõudluse kasvamisele tarbekaupade järele. Rootsi ekspordinõukogu kavatseb Kosovos kontori avada, et kindlustada Rootsi ettevõtjate osavõtt piirkonna infrastruktuuri taastamisest.
Eile arutasid enam kui 30 riigi, sealhulgas USA, Euroopa Liidu ja Venemaa, esindajad Kölnis Kogu-Euroopa stabiilsuspaketti piirkonna tihedamaks liitmiseks Euroopa ja trans-atlantiliste institutsioonidega.
Uue sõjalise konflikti vältimiseks tahab Euroopa Liit Balkani ühendada nii majandusliku koostöö kaudu kui siduda selle alliansi Euroopa Liiduga. Juba käesoleval kuul alustab Euroopa Liit assotsieerumisläbirääkimisi Makedoonia ja Albaaniaga. Samas ei anna paketi eile arutatud versioon veel mingeid garantiisid nende riikide tegelikuks pääsemiseks Euroopa Liidu liikmeks.
Lääneriikide kogemused Bosniast näitavad, et rahu kindlustamiseks Kosovos võib kuluda aastaid. Neli aastat pärast 1992.--1995. aasta sõjategevuse lõppu püsib habras rahu vaid tänu välisriikide majandusabile ning 32 000 NATO rahuvalvaja kohalolekule. Neljast miljonist kohalikust elanikust pole 800 000 veel kodudesse naasta saanud või soovinud ning etniline leppimine on marginaalne.
«Meil tuleb arvestada tõsiasja, et võib kuluda aastaid, võibolla terve inimpõlv, enne kui olukord Bosnias sedavõrd normaliseerub, et lubab meil lahkuda,» ütles USA suursaadik Jacques Klein, rahvusvahelise kogukonna Balkani eriesindaja asetäitja. «Sama kehtib ka Kosovo, Makedoonia ja Albaania kohta,» jätkas ta.
«Näiliselt kõrgetest kasvunäitajatest hoolimata ei ole (Bosnia) majanduskasv veel kaugeltki stabiilsel alusel,» ütles rahvusvahelise kriisigrupi (ICG) analüütik James Lyon, ehkki 5,1 miljardi dollariline abipakett on sisemajanduse kogutoodangut kolmandiku võrra suurendanud. «Kosovo väljavaated, kus vaesus oli suurem ja tööstus mahajäänum, on veelgi trööstitumad,» jätkas ta.
Serbia majandusspetsialistide hinnanguil vajab Jugoslaavia kiiresti vähemalt miljard USA dollarit, et vältida humanitaarkatastroofi puhkemist. 45 protsenti Jugoslaavia tööstustoodangust on minema pühitud ning sisemajanduse kogutoodang vähenenud 40 protsenti.
Ilma abirahata kuluks märtsikuu tasemele jõudmiseks 16 aastat ning 1989. aasta tasemele jõudmiseks 25 aastat.
Autor: ÄP