Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Seltside klientidel oht raha kaotada
Kõige ettearvamatumaid tagajärgi on tekitamas Polaris-Elu kindlustusportfelli üleandmine. Kui ükski kindlustusselts pole nõus lepinguid üle võtma, võivad ligi 13 000 Polaris-Elu klienti kogutud säästud kaotada.
Teisipäeva õhtul teatas Saksa kindlustuskompanii Alte Leipziger, et loobub Polaris-Elu lepingute ülevõtmisest. Eelnevalt olid eitava vastuse andnud Sampo Kindlustus ja Seesam Elukindlustus. Peamine, miks seltsid Polarise lepingud ära põlgavad, on 7protsendiline garanteeritud intress, mille maksmine praeguste investeerimisvõimaluste juures on võimatu. Tavaliselt on elukindlustuslepingute garanteeritud intress 4 protsenti.
Kindlustusinspektsioon on varem rõhutanud, et seltside raskuste puhul on kõige olulisem leida uus omanik eelkõige aastakümnete pikkuste lepingutega elukindlustusportfellidele. Kogumiskindlustuse puhul ei ole võimalik loota ka edasikindlustusele, sest seda tehakse vaid surmariski osas.
Kindlustusinspektsiooni direktor Ellen Ridaste, kes on ka üks kindlustuslitsentsi komisjoni liikmetest, võttis esmaspäeval puhkuse.
Kindlustusinspektsiooni direktori asetäitja Kaido Tropp ütles eile, et paanikaks ei ole põhjust. Inspektsiooni kaasabil püütakse leida teisi tingimusi, mille alusel oleksid kindlustusseltsid nõus Polaris-Elu lepinguid üle võtma. Üks võimalus on inspektsiooni nõudmisel alandada ühepoolselt garanteeritud intressimäära 4 protsendi peale.
1995. aastast Polaris-Elu klient olnud Anne Samlik tunnistas, et tema on oma ligi 33 000 krooni suuruse kogumiskindlustuse lepingu pärast pikemat aega väga mures. «Küsisin mitu kuud tagasi Eesti Kindlustusest, kas mitte lepingut katkestada,» jätkas ta. «Sealt vastati, et elukindlustuslepingud antakse alati kellelegi üle ja tegu on väga kindla investeeringuga.» Samliku sõnul on Polarise agentide käitumine olnud eksitav. Veel mõni kuu tagasi rahustasid agendid teda, et kõik on kõige paremas korras ning soovitati juurde võtta eriti soodsatel tingimustel varakindlustuslepinguid.
Pankrotiseisus on ka Maakri tänava kõrghoone ehitusse kokku üle 62 miljoni krooni klientide raha paigutanud AB Elukindlustus ja ASA Kindlustus, mis kuuluvad AB Kindlustuse Gruppi.
Kindlustusseltsid märkisid 18 miljoni krooni eest pankrotistunud ASi Maakri Ehitus võlakirju. Lisaks rahastasid nad kõrghoonet kokku 44 miljoni krooni suuruste hüpoteeklaenudega. AB Kindlustuse Grupi nõukogu esimees Leonid Apananski on öelnud, et Maakri Ehituse pankroti korral on seltside võimalus raha tagasi saada väga väike.
Kui ASA Kindlustus ja AB Elukindlustus oma ligi 30 miljoni kroonised investeeringud maha kannavad, langeb nende omakapital alla seadusega nõutud piiri ja kindlustuslitsentsikomisjon võib nende litsentsid tühistada.
Kummagi seltsi tegevuslitsentsi ohustab ka juunist kehtima hakanud seadusemuudatus, mis sunnib neid Maakri Ehituse võlakirju müüma või leidma võlakirjade all olevate reservide katteks uut raha. Vastasel juhul ei ole nende reservid nõuete kohaselt kaetud.
Eile pidid kõik kindlustusseltsid esitama kindlustusinspektsioonile aruande investeeringute nõuetega vastavusse viimise kohta, kuid inspektsiooni asedirektori Kaido Tropi sõnul polnud tööpäeva lõpuks ükski selts seda teinud.
AB Kindlustuse Grupp teatas eile, et palus inspektsioonilt ASi Maakri Ehituse võlakirjadesse investeeritud reservide ümberpaigutamiseks ajapikendust. Kui pikka ajavaru soovitakse, ei täpsustatud.
Inspektsioon praegu AB Kindlustuse Grupi seltside kohta seisukohta ei võta. Kaido Tropp ütles, et kõik otsused nende seltside kohta tulevad pärast nõutud aruande ja selgituskirjade läbivaatamist. «ASAsse puutuvat täna adekvaatselt kommenteerida ei ole võimalik,» lausus ta.
ASA Kindlustuse pankroti puhul peaks selle Eestis suuruselt teise liikluskindlustuse lepingute portfelli üle võtma Liikluskindlustuse Fond.
Fond on aga teinud viimasel ajal suuri investeeringuid, mille müügiga võib tekkida probleeme.
Nordika Kindlustuselt ostis fond 50 miljoni krooni eest Rävala tänava büroohoonet haldava ASi Rävala Büroohoone aktsiad. Sellele lisandus ostetud firma ligi 40 miljoni kroonine laenukohustus pankade ees.
Kinnisvara eest makstud ligi 90 miljonit krooni on ekspertide hinnangul tunduvalt üle turuväärtuse. Juhul, kui Liikluskindlustuse Fond on sunnitud ASA Kindlustuselt liikluskindlustuse kohustused üle võtma, ei pruugi tal õnnestuda maja sama raha eest müüa. Fond plaanib paigutada lisaks paarikümne miljoni krooni eest vahendeid oma Tööstuse tänava peahoone taguse hotelli ümberehitusse.