Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallinna botaanikaaia alune maa vaidluse all
Botaanikaaed ei ole rahul maade tagastamisega, sest see võib ohtu seada aia samal kujul püsimajäämise. Samas puudub õiguslikult argumenteeritud põhjus inimestele maa tagastamisest keelduda, sest nõukogudeaegne maaeraldus on muudetud.
«Kui maad tagastatakse, siis ma ei kujuta ette, et maad rentides või kuidas tahes botaanikaaed jätkata saaks,» nentis botaanikaaia direktori asetäitja Agu Eensaar.
Kui osale taotlejatest maa tagastatakse, tahavad ka teised oma maid kätte saada. Mitte kõik aga ei kavatse maaomanikeks saades maad botaanikaaiale tagasi rentida. Näiteks üks taotlejatest tahab ehitada alale elamud ja need maha müüa.
Suuremat osa botaanikaaia ligi 123 hektari suurusest territooriumist taotleb tagasi patendiameti juhataja Matti Päts. Pätsi isale, onule ja vanaisale, president Konstantin Pätsile, kuulunud Kloostrimetsa talu maa võõrandati 1940. aastal, tagasi hakkas Päts seda taotlema 1991. aastal. Praeguseks on talle tagastatud kaks elamut, kasvuhoone ja garaazh, kuid kätte saamata on veel peale maa laudahoone, mida kasutab praegu botaanikaaed. Botaanikaaia hoonetest asuvad Pätsi tagasitaotletaval maal kasvuhooned, tööhooned ning eelmisel aastal avatud palmimaja. Palmimaja ehitati tagastamisprotsessis olevale maale, mida seadusjärgselt ei oleks tohtinud teha. Hoone nurgakivi käisid panemas tollane linnapea Ivi Eenmaa ja peaminister Mart Siimann.
«Minu kavatsus on mitte lõhkuda botaanikaaeda, vaid sõlmida pärast maa tagastamist botaanikaaiaga pikaajaline maa tasuta kasutamise leping,» selgitab Päts. «Soovin vaid, et õigusriigis Eestis oleks õigus ka jalule seatud ja mul oleks minu maa.»
Päts on saanud juba aastaid Kloostrimetsa territooriumi kohta maamaksuteatisi, kuigi talle seal hetkel maad ei kuulu. Tema maamaksu võlanõue on tänaseks 26 000 krooni.
Tallinna linnaplaneerimisametis on valmimisel kogu vaidlusaluse territooriumi detailplaneering, mille põhjal otsustavad linnavolikogu kui vara praegune omanik ja Harju maavanem, kas botaanikaaia ala jääb Tallinna linna munitsipaalomandisse või jaotatakse kruntidena tagasi endistele omanikele.
Mittetagastamise korral peab linn maa omanikele maa eest maksma kompensatsiooni vastavalt maksustamise hinnale EVPdes, kusjuures kompensatsiooni saamise õigus on vaid otseliini pärijatel.
Tallinna omandireformiameti juhataja Vladimir Viiese sõnul oleks parim lahendus taotlejatele asendusmaa pakkumine, mis aga osutub võimatuks, sest pärast 1995. aasta seadusemuudatust sellekohane variant puudub.
Maataotlejate juriidilise nõustaja Raivo Salumäe sõnul võib munitsipaliseerida vaid maad, mis on vajalik linna arenguks. «Botaanikaaed võib olla küll linna poolt soovitav, kuid mitte tingimata arenguks vajalik,» selgitas Salumäe. Salumäe väitel raskendab kompromissi leidmist see, et botaanikaaiaga ei ole õnnestunud läbirääkimisi pidada. Ka detailplaneering algatati ilma maa taotlejatega aru pidamata.
Botaanikaaia 123 hektarist taotleb 57 hektari tagastamist Matti Päts, peaaegu kogu ülejäänud territoorium jaguneb väiksemate kruntide tagasitaotlejate vahel. Aia dendraariumi osa on 17 hektarit. Botaanikaaed rajati Kloostrimetsa Teaduste Akadeemia instituudina 1961. aastal.
Autor: Anu Jürisson