Laulumaias peadirektor

Artikkel

- Uudised
- 17. juuni 1999 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Laulumaias peadirektor
Ericsson Eesti peadirektoril Veiko Sepal on teisik ja nimekaim, kellest tema koorikaaslased veel aasta tagasi mitte midagi ei teadnud. Kuni ühe päevani.
Aasta tagasi sattus Sepa koorikaaslane Enn Vilgo Tallinna Tehnikaülikooli akadeemilise meeskoori kontsertreisi ette valmistades Uus-Meremaale. Wellingtonis olles kohtus Vilgo Ericsson New Zealand peadirektoriga, kes on väga sarnane oma Eesti kolleegiga. Niigi suure üllatuse kroonis hetk, mil maakera kuklapoolel elav mees oma nimeks Torbjörn Smith (tõlkes Sepp -- toim.) ütles.
Sepp on ise oma nimekaimust loomulikult teadlik, sest nad on tööasjus mitmeid kordi kohtunud. «Kuivõrd sarnased me oleme, seda ma öelda ei oska. Selge on see, et Vilgo sai mu nimekaimust teada meeskooris laulmise tõttu.»
Üllatusmomente on koorilaul Sepa ellu veel mitmel korral toonud, sest Sepp on kooris laulnud juba väga pikka aega. Ta on Saaremaa Ühisgümnaasiumi poistekoori üks asutajaliikmetest. TTÜ meeskooris on ta laulnud viisteist aastat dirigent Jüri Rendi taktikepi all.
Meeskoori proovi läks Sepp teadetetahvlilt loetud kuulutuse peale ning ta kinnitab, et keegi teda tagant ei õhutanud. Oma otsust end koorilauluga siduda Sepp ei kahetse, kuigi vahel on päris raske pikkade tööpäevade ja komandeeringute vahele kooriproove mahutada. Sepp tunnistab, et sel hooajal on ta osa võtnud vaid pooltest kooriüritustest.
Huvi muusika vastu on see, mis paneb sadakond erinevas vanuses ja erinevate iseloomudega meest aastast aastasse kindlal nädalapäeval ja kellaajal kokku tulema, ütleb Sepp. Kuna tehnikaülikooli meeskoori lauljad on eelkõige tehnika- ja majandusinimesed, on vahetu suhtlemine dirigentide, heliloojate ja muusikainimestega kultuuriliselt väga hariv ja silmaringi laiendav. Väga suurt rolli mängivad kontsertreisid nii Eestis kui välismaal.
Kooriliikmena on Sepp laulnud Iirimaa väikelinnades, väikestes maakirikutes, Austraalias, Uus-Meremaal.
Olulised on ka seltsielu, kambavaim ja väljakujunenud traditsioonid. Nii on näiteks igal aastal koori vanimal poissmehel kohustus korraldada lauluvendade lastele jõulupidu. See on omamoodi stiimuliks sellest staatusest vabanemiseks. Samuti on kooriliikmete seas väga populaarsed maskiballid.
Väga selgepiirilisi eelistusi Sepp meeskoori repertuaaris teha ei taha, sest muusikavalik on väga lai. Eesti heliloojatest meeldib Sepale laulda Urmas Sisaski, Veljo Tormise ja Ester Mägi teoseid. «Mõnikord on nii, et õppimise ajal on teos keeruline ja kõlab halvasti. Seda suurem on rõõm, kui helilooja mõte ühel hetkel välja ilmub.»
Suurvormide õppimine on Sepa sõnul omaette protsess ja neil teostel on väga suur väärtus, kuid oma koht ja aeg on igal muusikastiilil.
Erilisi hääleharjutusi Sepp oma hääle harimiseks ei tee ning enne kontserti toorest muna ei joo. Samuti ei ole ta kunagi mõelnud oma hääle kindlustamisele. «See on ikkagi suurte artistide privileeg.»
Meeskooris laulmise ajal on Sepp jõudnud olla ka sajaliikmelise koori president. Ta ei eita, et see on omaette töö, kuigi suurepärane vaheldus igapäevarutiinile. «Ajabilanss peab sellisel juhul olema väga täpselt paigas, sest muidu ei tule enam põhitöö ja koori asjaajamistega toime.»
Kui aega üle jääb, tegeleb Sepp ka teiste meelishobidega. Koos suurema sõpruskonnaga käiakse aeg-ajalt purjetamas. «Keskkooli ajal saime purjetamisvõtted kätte Optimistidel harjutades. Kui vahel tuleb tahtmine end sõna otseses mõttes tuulutada, lähen Saaremaal Nasva sadamas seisva veerandtonnise purjekaga merele,» räägib Sepp.
Pingeid maandab suurepäraselt ka golf. Sel spordialal on Sepp jõudnud tunde võtta ning griinil kätt harjutada. Igal aastal korraldab Ericsson Eesti emafirma eeskujul omanimelise golfiturniiri.
Sepp ei usu, et tal oma töö ja hobide kõrvalt pere jaoks liiga vähe aega jääb.
«Oleme abikaasaga mõlemad liikuvad inimesed ning erinevate asjadega tegelemine muudab meid mitmekülgsemaks. Nüüd, kus elame perega Kloostrimetsas äsja valminud majas, on ka koduseid tegevusi parem korraldada. Koos lastega saab jalgratastel mööda Kloostrimetsa ja Kose kandi käänulisi teid mõnusaid retki teha.»
Hea muusika austajana, meeldib Sepale kodus omaette muusikat kuulata. Tema suurimad lemmikud on Phil Collins, The King's Singers ja Pink Floyd.
«Harrastused ei tohi stressi tekitada,» on Sepp veendunud. «Siis mõjuvad need lõõgastavalt ja värskendavalt. Tundes süümepiinu selle pärast, et hobide jaoks pole piisavalt aega, kaob tegevuse mõnu ära.»
Tunnen Veikot 1984. aastast, mil ta tehnikaülikooli automaatikateaduskonda astus. Samast sügisest oleme ka lauluvennad. Nii nimetavad meeskoori lauljad üksteist.
Veiko näol on tegemist tüüpilise saarlasega -- pisut aeglane, põhjalik, mitte kunagi liiga tormakas. Samas on tema flegmaatilisus veidi näiline, sest oma tegemistes ja otsustes on ta konkreetne ning kindel.
Veiko on olnud üks nooremaid meeskoori presidente koori ajaloos. Tema juhtimise ajal korraldati suurejooneliselt meeskoori 50. juubeli üritused. Tegemist oli suuremahulise projektiga, mille eelarve oli umbes 200 000 krooni. Veiko vedas väga hästi välja. Arvan, et sel ajal omandatud juhtimiskogemused on talle edaspidigi kasuks tulnud.
Veiko tegemiste puhul hindan väga asjaolu, et ta on suutnud viia kokku tehnikavaldkonna ja kultuurihuvid. Ericsson Eesti on olnud mitme Eestile olulise kultuurisündmuse sponsoriks.
Autor: Tiina- Maria Vint
Hetkel kuum