Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maareform on tempot hoidnud
Tänavu on maareform edenenud stabiilse tempoga, murrangut on oodata ka kõige aeglasemalt kulgenud reformi osas -- korteriomandi seadmisel.
Maareformi osadest on kõige kaugemale jõutud õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisega, kuid nüüd on see protsess aeglustunud. Selle põhjuseks on järele jäänud probleemsemad maatükid, millega tegelemine nõuab aega, sest paljud neist ootavad kohtulahendit.
Maa ostueesõigusega erastamise algus venis mitmes maakonnas, kuid nüüd on see protsess saavutanud stabiilsuse. Peatselt ületab ostueesõigusega erastamine maakatastris registreeritud katastriüksuste poolest maa tagastamise.
Kõige rohkem on maa ostueesõigusega erastamine edenenud Põlva maakonnas, kus sellega on jõutud juba viimasesse veerandisse.
Korteriomandi seadmine on kulgenud väga aeglaselt, peamiselt on ametnikud seni tegelenud protsessi takistavate probleemide väljaselgitamisega. Nüüdseks on jõutud niikaugele, et võimalik on ka see protsess vähemalt rahuldava kiirusega käima saada.
Tallinna linnavalitsus võttis hiljuti vastu korteriomandi seadmise korra, mille kohaselt linn võtab teatud juhtudel korteriomandi seadmise organiseerimise enda peale.
Kui inimene esitab ainult avalduse korteriomandi seadmiseks, siis linn teeb linnaplaneerimisameti kaudu neile valmis krundid, mille ulatus on kuni kahekordne majaalune maa. Selle maa saavad elanikud tasuta.
Juhul kui majaelanikud tahavad suuremat krunti saada, peavad nad tellima detailplaneeringu.
Kuna eeldatavasti suur osa majaelanikest lepib linna pakutava variandiga, siis korteriomandi seadmise protsess peaks Tallinnas oluliselt kiirenema. Pealinna omandireformiameti juhataja Vladimir Viiese hinnangul peaks korteriomandi seadmine aastaks 2003 suures osas lõpule jõudma.
Enne uue korra vastuvõtmist on korteriomandi seadmisega palju segadust tekkinud, mõnikord on erastatud maa kasutamisega ka liiale mindud.
«Tendents on, et niipea kui maja juurde moodustatakse krunt, see tarastatakse ning kvartalisisesed teed tõkestatakse tõkkepuudega,» märgib Vladimir Viies.
Kuigi taoline käitumine on seadusega vastuolus, võib see jääda karistuseta, sest puudub haldusaparaat, kes suudab järelevalvet teostada.
Uue korraga pannakse paika korteriomandi seadmine vanalinnas UNESCO poolt maailmapärandisse arvatud kaitsetsoonis. Seal nõutakse edaspidi korteriomandi seadmisel kooskõlastust Tallinna muinsuskaitseametiga ja seega õnnestub saada mingisugune ülevaade vanalinna majadest.
Korteriomandit saab edaspidi seada mitte ainult erastatud korteritele, vaid ka tagastatud korteritele.
Korteriomandi seadmisega üheaegselt peaks toimuma ka munitsipaliseerimine. Need maad, mis jäävad korteriomandi seadmisest välja (nt pesukuivatuskohad, siseteed jne) ja mis ei ole ei kommunaalameti ega kellegi teise bilansis, tuleb munitsipaliseerida. Vastasel juhul peab hakkama lahendama restitutsiooninõudeid.