• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maareform on tempot hoidnud

    Tänavu on maareform edenenud stabiilse tempoga, murrangut on oodata ka kõige aeglasemalt kulgenud reformi osas -- korteriomandi seadmisel.
    Maareformi osadest on kõige kaugemale jõutud õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisega, kuid nüüd on see protsess aeglustunud. Selle põhjuseks on järele jäänud probleemsemad maatükid, millega tegelemine nõuab aega, sest paljud neist ootavad kohtulahendit.
    Maa ostueesõigusega erastamise algus venis mitmes maakonnas, kuid nüüd on see protsess saavutanud stabiilsuse. Peatselt ületab ostueesõigusega erastamine maakatastris registreeritud katastriüksuste poolest maa tagastamise.
    Kõige rohkem on maa ostueesõigusega erastamine edenenud Põlva maakonnas, kus sellega on jõutud juba viimasesse veerandisse.
    Korteriomandi seadmine on kulgenud väga aeglaselt, peamiselt on ametnikud seni tegelenud protsessi takistavate probleemide väljaselgitamisega. Nüüdseks on jõutud niikaugele, et võimalik on ka see protsess vähemalt rahuldava kiirusega käima saada.
    Tallinna linnavalitsus võttis hiljuti vastu korteriomandi seadmise korra, mille kohaselt linn võtab teatud juhtudel korteriomandi seadmise organiseerimise enda peale.
    Kui inimene esitab ainult avalduse korteriomandi seadmiseks, siis linn teeb linnaplaneerimisameti kaudu neile valmis krundid, mille ulatus on kuni kahekordne majaalune maa. Selle maa saavad elanikud tasuta.
    Juhul kui majaelanikud tahavad suuremat krunti saada, peavad nad tellima detailplaneeringu.
    Kuna eeldatavasti suur osa majaelanikest lepib linna pakutava variandiga, siis korteriomandi seadmise protsess peaks Tallinnas oluliselt kiirenema. Pealinna omandireformiameti juhataja Vladimir Viiese hinnangul peaks korteriomandi seadmine aastaks 2003 suures osas lõpule jõudma.
    Enne uue korra vastuvõtmist on korteriomandi seadmisega palju segadust tekkinud, mõnikord on erastatud maa kasutamisega ka liiale mindud.
    «Tendents on, et niipea kui maja juurde moodustatakse krunt, see tarastatakse ning kvartalisisesed teed tõkestatakse tõkkepuudega,» märgib Vladimir Viies.
    Kuigi taoline käitumine on seadusega vastuolus, võib see jääda karistuseta, sest puudub haldusaparaat, kes suudab järelevalvet teostada.
    Uue korraga pannakse paika korteriomandi seadmine vanalinnas UNESCO poolt maailmapärandisse arvatud kaitsetsoonis. Seal nõutakse edaspidi korteriomandi seadmisel kooskõlastust Tallinna muinsuskaitseametiga ja seega õnnestub saada mingisugune ülevaade vanalinna majadest.
    Korteriomandit saab edaspidi seada mitte ainult erastatud korteritele, vaid ka tagastatud korteritele.
    Korteriomandi seadmisega üheaegselt peaks toimuma ka munitsipaliseerimine. Need maad, mis jäävad korteriomandi seadmisest välja (nt pesukuivatuskohad, siseteed jne) ja mis ei ole ei kommunaalameti ega kellegi teise bilansis, tuleb munitsipaliseerida. Vastasel juhul peab hakkama lahendama restitutsiooninõudeid.
    Vt. ka tabel
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.