Sirje Niitra • 20 juuni 1999

Soomlased kimbutavad Eesti laevaomanikke

«Me jälgime teraselt, et ühe riigi lipu all sõitev laev ei saaks teiste ees mingeid konkurentsieeliseid,» ütles Soome Meremeeste Liidu liidusekretär Erkki Ukkonen möödunud neljapäeval Helsingis. See on tema sõnul ka peapõhjus, miks Eesti Merelaevanduse (ESCO) kaht kaubalaeva Soomes laadimata hoiti. «Kuni ESCO oli Eesti firma, me ei sekkunud. Aga Norra ja Ameerika kapitali tulek muutis olukorda,» märkis ta.

Ukkoneni väitel annab rahvusvahelistest nõuetest madalama palga maksmine ESCO laevadel väliskapitalil põhinevatele omanikele tuntava konkurentsieelise. Ta ütles, et vastaspool on küll käinud kahel korral Soome Meremeeste Ühingu kontoris, kuid pole olnud nõus läbirääkimiste laua taha istuma. Eesti pool on aga seni kurtnud, et just soomlased pole olnud nõus läbi rääkima.

Soome Ametiühingute Keskliidu esimees Lauri Ihalainen leidis, et pooltel on asjade käigule täiesti erinevad vaatenurgad. «Vastuolusid ei ole vaja karta, küll aga on vaja mehhanismi, mis taolisi pingeid ennetada aitaks,» märkis ta. Ihalainen mainis, et on kõnelnud sel teemal Soome välisministriga ja kokku leppinud kolmepoolsete läbirääkimiste vajalikkuses, selleks et taolisi mõlemale poolele piinlikke vahejuhtumeid tulevikus vältida. Samas ütles Soome ametiühingujuht, et rahvusvahelisi reegleid tuleb igal juhul järgida. «Laevandus on väga tundlik valdkond, aga mitte ainus, kus sellised konfliktid tekkida võivad,» nentis ta.

Eesti Ametiühingu Keskliidu esimees Raivo Paavo leidis, et Eesti meremeestelt tahetakse konkurentsist väljatõrjumisega võtta töökohad ja sellega ei saa Eesti pool nõus olla. Soomlaste nõutud palgatõusu Eesti meremeestele ei kannataks Eesti majandus tema hinnangul välja.

Eelmisel nädalal kohtusid Helsingis ka Eesti ja Soome transpordiministrid. Eesti teede- ja sideministri Toivo Jürgensoni sõnul jäid pooled Eesti-Soome laevandustüli suhtes endistele seisukohtadele. Soome transpordiminister Olli-Pekka Heinonen on varem Äripäevale öelnud, et tegemist on tööturuvaidlusega, millesse valitsus ei saa sekkuda.

Jürgenson ütles, et Eesti poole hinnangul ei vasta tekkinud olukord Euroopa Liidu ja Eesti vahelise assotsiatsioonileppe tingimustele, mis näevad ette vaba ligipääsu sadamatele. Euroopa Liidu järelevalvekomitee leidis 27. aprillil Brüsselis, et Eesti ja Soome valitsused peavad koos lahenduse leidma.

Jürgensoni sõnul teavitas Eesti Soome poolt selle kohta, et Eestil pole kavas oma laevaomanikke ei otse ega kaudselt mingil moel toetada ja seega ei saa juttugi olla dumpingu rakendamisest. Soomes on olemas toetussüsteem, mille kaudu riik tagastab reederitele osa maksudest.

Soome Ametiühingute Keskliidu rahvusvahelise osakonna asejuhataja Turo Bergman lisas, et kuna laevafirmad tegutsevad väljaspool oma riigi piire, peavad nad järgima ka rahvusvahelisi seadusi, praegusel juhul ITFi Ateena kokkulepet. Tema sõnul on meremeeste ametiühingul väga mõjusad vahendid oma liikmete õiguste kaitseks.

Hetkel kuum