Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Surmaotsus pingestab ELi ja Türgi suhteid
Mitmed ELi liikmesriigid taunisid eile Türgi kohtu otsust ning kutsusid Ankarat üles Kurdi probleemile poliitilist lahendust leidma.
Türgi avalik arvamus seevastu nõuab «rahvavaenlase number üks» võlla tõmbamist ega taha kuuldagi võimalikust autonoomiast 13 miljonile riigis elavale kurdile.
Euroopat sunnib tagant samuti avalik arvamus, mis surmaotsuse täideviimisest saaks uut kinnitust, et Türgi ei ole oma olemuselt Euroopa riik ega saa ELiga ühineda.
Paljud eurooplased näevad Kurdi probleemis selle moraalset aspekti, mis ei erine kuigivõrd Kosovo etniliste albaanlaste olukorrast. Nende õigusi kaitses NATO hiljuti relva jõul.
Samas ei taha Brüssel suhteid Türgiga rikkuda, kuna Kosovo konflikti käigus ilmnes taas, kui oluline on Türgit liitlaste hulgas omada.
Türgi väidab, et tal pole mingit Kurdi probleemi, on ainult terrorismi probleem. Ankara süüdistab Kurdi mässulisi 14 aastat kestnud sissisõjas, mis on nõudnud vähemalt 29 000 inimelu ning näeb lahendust liikumise liidri hukkamises. Türgi seaduste keerukust arvestades võib tegeliku hukkamiseni kuluda aastaid.
Autor: ÄP