• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eelarvepuudujääk sööb Telekomi raha

    Juuli alguseks tekkinud 1,17 miljardi krooni suurune puudujääk riigieelarves on täielikult kaetud Telekomi müügi rahaga, kinnitas rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Ahti Kallaste.
    Kallaste selgitas, et juba riigieelarve koostamisel arvestas valitsus erinevatele kulutustele üle 700 miljoni krooni Telekomi müügi tulu. Ülejäänud rahast, mida valitsus käsitleb strateegilise reservina, on seega planeerimatu puudujäägi lappimiseks läinud enam kui 400 miljonit krooni.
    Rahandusminister Siim Kallas ütles, et strateegiliste reservide käikulaskmine on tekkinud olukorras paratamatu.
    Kallas märkis, et eelarve aukude lappimiseks kasutatav raha tuleb peamiselt Telekomi müügitulust ja mitte otse stabilisatsioonifondist, kuhu praegu kuulub seaduse järgi vaid 441 miljonit krooni. «See raha jääb igal juhul puutumata,» kinnitas ta.
    Et jooksvate kulude katmist hädaotstarbeks säilitatava tagavaraga piirata, on ministeeriumid Kallase sõnul välja töötanud kava, mis näeb ette võimalusel osa kulutuste edasilükkamist tulevastesse perioodidesse.
    «On tehtud administratiivses korras kulude finantseerimise plaan, mis sisaldab endas ideed, et veel õnnestub säästa,» selgitas ta. «Selle arvel kavatseme mõned sajad miljonid kokku hoida.»
    PriceWaterhouseCoopersi analüütik Hardo Pajula nentis, et praeguses olukorras võib strateegiliste reservide kasutuselevõttu nimetada sundkäiguks, millele alternatiivi on raske leida. «Pikemas perspektiivis oleks aga otsustavalt vaja kulutusi kärpida,» rääkis ta.
    Pajula ütlusel ei tule Eesti riigi strateegilise tagavara kasutamine eelarveaukude katteks maailmale üllatusena. «Selge see, et praeguse majanduskasvu tingimustes laekumised vähenevad, midagi väga traagilist siin ei ole,» kinnitas ta. «Traagiliseks muutub asi siis, kui uue olukorraga ei osata kohaneda.»
    Ahti Kallaste kinnitusel on rahandusministeerium seadnud eesmärgiks hoida riigieelarve kogu kolmanda kvartali vältel tasakaalus. «Kavatsus on juuli algusest septembrini kulutada täpselt nii palju kui tulusid on,» kinnitas ta.
    Rahandusministeeriumi prognoosi järgi peaks kolmandas kvartalis riigieelarvesse laekuma 4 miljardit krooni.
    Samas pole Kallaste sõnul veel teada, milliseks kujuneb riigieelarve täituvus neljandas kvartalis ja kas puudujäägi katteks tuleb strateegilist reservi veelgi kahandada. «Mis juhtub aasta lõpus, selle selgitame septembris,» lausus ta.
    Tänavuse riigieelarve maht on koos juunis vastuvõetud negatiivse lisaeelarvega 17,6 miljardit krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
YITi töötajate usaldusisik: eestlasi lastakse Soomes endiselt üle
Soome ehituskontserni YIT töötajate usaldusisiku Jussi Sakari sõnul on peamised tööjõudu puudutavad halli majanduse probleemid seotud kolmandate riikide töötajatega, kuid endiselt lastakse Soomes üle ka eestlasi.
Soome ehituskontserni YIT töötajate usaldusisiku Jussi Sakari sõnul on peamised tööjõudu puudutavad halli majanduse probleemid seotud kolmandate riikide töötajatega, kuid endiselt lastakse Soomes üle ka eestlasi.
Miks minilao kasutamine on kasvav trend ja millal sina võid miniladu vajada?
Mis on pildil oleval cafe racer mootorrattal pistmist minilaoga? Nii mõndagi. Mõlema juured ulatuvad 60ndate algusesse – ühel Inglismaale, teisel USA-sse. Seotus seisneb aga ka selles, et minilaod on muuhulgas sobilikud motohuvilistele rataste ja muude hobitarvikute hoiustamiseks. Milleks veel miniladusid kasutatakse ja miks see on kasvav turg?
Mis on pildil oleval cafe racer mootorrattal pistmist minilaoga? Nii mõndagi. Mõlema juured ulatuvad 60ndate algusesse – ühel Inglismaale, teisel USA-sse. Seotus seisneb aga ka selles, et minilaod on muuhulgas sobilikud motohuvilistele rataste ja muude hobitarvikute hoiustamiseks. Milleks veel miniladusid kasutatakse ja miks see on kasvav turg?