Tiit Elner • 6 juuli 1999

Jõukamad ärimehed kirjutavad varanduse üles

ASi Mainor juht Ülo Pärnits ja tema abikaasa Anne sõlmisid abieluvara lepingu juba mitu aastat tagasi, pärast seda võimaldava seaduse jõustumist 1996. aasta sügisel.

«Oleme väga kaua koos elanud ja sõlmisime lepingu selleks, et minu äritegevus ei saaks löögi alla seada perekonna vara. Kuigi midagi sellist ei ole juhtunud, on see ikkagi justkui kindlustus,» räägib Ülo Pärnits. Lepingu sõlmimine ning kummagi abikaasa lahus- ja ühisvara registrisse kandmine ei tekitanud Pärnitsatel peresiseseid probleeme.

Anekdoodis jutustab ärimees sõbrale: «Abielulahutuse kohtuprotsess sai lõpuks läbi ja vara jagatud. Minu advokaat sai aktsiad ja suvila, naise oma sai maja ja auto.»

Abieluvara leping on üks võimalus vältida, et anekdoot ei saaks ühel päeval varakale inimesele karmiks tõeks. Lepingu sõlmimiseks on teisigi häid põhjusi -- nii võib ärimees kogu olulisema vara kirja panna abikaasa lahusvarana, milleni võlausaldajate käed ei ulatu.

Justiitsministeeriumi registrite ja notariaadi osakonna juhataja Rein Tiiveli sõnul on abieluvara lepingu registrisse kandmisel oluline tähendus eelkõige kolmandate isikute jaoks -- kinnistusametis peetav register näitab, kas abielu jooksul ärimehe perekonda soetatud vara on abikaasade kaasomandis või arvel abikaasa lahusvarana.

Tänavu 1. aprilli seisuga oli Eestis oma vara registrisse kandnud 475 abielupaari.

Hirmu perekonna vara avalikku registrisse kandmise ees võib põhjustada registrisse kantud andmete kohustuslik avaldamine. Siiski ei pea ajalehes avaldama varanduse täpset loetelu ja jaotust. Ametlikus teates võib vaid viidata abieluvara lepingu punktile, mis sisaldab vara loetelu. Leping säilitatakse kinnistusametis, kõrvalised isikud sellele ligi ei pääse.

Viimati teatas Eesti Päevalehe ametlike teadete lisa näiteks: «Tartu Linnakohtu kinnistusametis on tehtud 01.06.1999 järgmine kanne: Abikaasad Küllike Mugra ja Jaan Mugra määratlesid soetatud vara kuuluvuse kummagi poole lahusvarana. Edaspidi abielu kestel kummagi abikaasa poolt oma nimele omandatav vara jääb tema lahusvaraks.»

Jaan Mugrale kuulub ajakirjanduse andmeil mitmesajapealine piimakari Tartumaal, toiduainete hulgimüügifirma, osalus Jõgeva nahavabrikus ja kinnisvara Tartus. Tema abikaasa on arst.

Vara võib ka täpsemalt üles lugeda. Riigi Teataja lisast, kus abieluvara registri teated ilmusid selle aasta kevadeni, saab näiteks teada, et ärimees Allan Martinsoni lahusvaraks on ASi MicroLink ja Balti Uudistetalituse ASi (tuntud kui BNS) aktsiad ja OÜ Solving osa, kinnistu koos elamu sisustusega, aga ka elamu laenulepingu kohustused Hansapangas. Abikaasa Reet Martinsoni lahusvara on korter koos sisustusega ja OÜ Kuusalong osa.

Ülo Pärnits uuris enne abieluvara lepingu sõlmimist asja tuttavatelt juristidelt, dokumendid vormistas notar. Lepingu sõlmimise ja registrisse kande tegemise kulud sõltuvad vara väärtusest.

Miljonikroonise vara korral on notaritasu ja riigilõiv kokku üle 3500 krooni, 10 miljoni kroonise vara registreerimine maksab 35 000 krooni. Kui vara väärtust lepingus ei näidata, loetakse selleks 5000 krooni ja otsesed kulud ei pruugi ületada 500 krooni. Kui ise seadustes ei orienteeru, võib lisanduda õigusabi tasu.

Hetkel kuum