Kaunis kahjutekitaja

Ain Kallis Tõraveres asuvast Eesti meteoroloogiakeskusest ütleb, et kahe viimase kuu jooksul on äike katkestanud meteoroloogiakeskuse elektrivarustuse 12 korda. Isegi üheminutiline elektrikatkestus häirib, sest meteoroloogiajaam on arvutisidele üle viidud, kuid elektrikatkestuste mõju vähendavaid UPSe keskusel pole. Arvutitest kaovad salvestamata dokumendid ja ilmaennustused saadetakse laiali hilinemisega.

«Äikese eest pole keegi kaitstud,» lausub Eesti Energia jaotusvõrkude kommunikatsiooni peaspetsialist Kristina ?anin. «Äike tekitab nii suure ülepinge, et elektriseadmed lähevad katki.»

Eesti Energiale põhjustab äike kahte tüüpi kahju -- purustatud seadmed ja müümata energia. Jaanipäeva ajal jäi Eesti Energia jaotusvõrgul äikese tõttu müümata üle 150 000 kWh energiat, mis tähendab umbes 85 000 krooni saamata tulu.

«Kahjusid purustatud seadmetest on tunduvalt raskem kokku arvutada, sest lisaks seadmete maksumusele tuleb arvestada ka töötasu ning transporti,» sõnab ?anin.

Äikese kahjustuste pärast tuli Eesti Energial juunis ümber vahetada 46 trafot, mis läheb ettevõttele maksma umbes 1,8 miljonit krooni.

Kogu Eesti oma mastidega üle külvanud Eesti Mobiiltelefonile on äike tänavu siiski vähem ebameeldivusi tekitanud kui eelmisel aastal.

«Otsetabamuse said mõned üksikud transmissiooniseadmed, aga kahju oli sellest minimaalne ja parandasime kiiresti ära,» räägib Eesti Mobiiltelefoni pressiesindaja Kaja Pino. EMT mobiilside oli äikese tõttu häiritud Hiiumaal, Pärnus ja Saaremaal.

Ka internetifirma Data Telekomi juhatuse esimees Neeme Takis ütleb, et mullu oli äikese ja pikse tõttu rohkem pahandusi. «Kui eelmisel suvel oli kümmekond sidekatkestust, siis sel suvel on ainult üks juhtum olnud,» nendib Takis.

Äikese ohvriks langes Data Telekomi internetiteenust tarbiv peilersidefirma AS Baltcom, mis jäi mõneks ajaks ilma internetiühenduseta.

Kuigi kogu Data Telekomi aparatuur on kindlustatud tulekahju, veekahju ja pikse vastu, ei ole ettevõte kindlustajale kahju hüvitamise taotlust esitanud. «Kahju on nii väike, et ei taha selle hüvitamise pärast vaeva näha,» seletab Takis.

Lõplikku statistikat äikese kohta on aga veel vara teha, tormine hilissuvi on veel ees.

Erinevalt Data Telekomist polnud pikse ega tulekahju vastu kindlustatud Kose ja Kõue valla piiri lähedal asuva Vilamaa taluühistu tankla, mis piksetabamusest maha põles.

Taluühistu juhataja Ain Kruusimägi ei räägi juhtunust just eriti meelsasti. Kontrollimatu loodusjõud tekitas ühistu eelarvesse üle 50 000kroonise augu. Praegu on jõutud vaid uus katus ehitada. Veel peavad talunikud uued tankurid soetama ja tanklahoone seest korda tegema.

«Kahju oleks suurem, kui me müüksime kütust teistele,» sõnab Kruusimägi. «Meie tankla oli vaid meie ühistu tarbeks.» Õnneks inimesed tulekahjus kannatada ei saanud.

Sel esmaspäeval peatas sideseadmetesse löönud äike Ühispanga Lääne-Eesti kontorite töö. Kahjude kokkuarvutamine alles käib.

Viking Line'i Tallinna kontor jäi eelmisel nädalal äikese tõttu seisma kaheks päevaks. «Telefonsidet ei olnud, arvutid ei töötanud,» kõneleb kontori juhataja Margit Randla. «Ainuke asi, mis kontoris töötas, oli minu mobiiltelefon.»

Viking Line'i Soome emafirmas lüüakse praegu kokku summat, mis Tallinna kontor äikesetempude tõttu kaotas. «Me ei saanud mitte ainult kliente teenindada, vaid arvutist läks oluline informatsioon kaduma,» kurdab Randla, kelle sõnul on ka Soome kontorites juhtunud sama laadi elektrikatkestusi.

Eestis lööb kõige harvem välku Narva ja Räpina kandis, kus äikest esineb keskmiselt vaid seismel päeval aastal. Haapsalu ja Tallinna piirkonna elanikke tülitab see loodusnähtus aga tervelt 16-17 päeva aastas. Lohutust võiks otsida Indoneesiast, kus on keskeltläbi 300 äikesepäeva aastas.

Eestis oli kõige hullem periood aastatel 1963--1966, kui surma sai 17 inimest.

Eelmisel aastal sai välgutabamusest surma üks inimene ja äike tappis ühe hoobiga 36 mullikat. «Guinnessi rekordite raamatusse» on kantud ameerika golfimängija Lee Trevino, keda välk on tabanud seitse korda ja kes on sellest hoolimata ellu jäänud.

Tõravere teadurite sõnul on piksega tabatud inimesel siiski kaunis suured ?ansid ellu jääda. Saatust ei maksaks siiski proovile panna ja äikese ajal võiks elementaarseid ohutusnõudeid täita, nagu suurtest puudest ja ujumisest hoiduda ning telefonikõne katkestada.

«Iga äike annab majanduses kõvasti tunda,» ütleb Ain Kallis. «Vaatamata sellele ehitatakse piksevardaid aina vähem, talunikud ei jõua neid kinni maksta.»

«Kahjuks on äike nii tugev loodusjõud, et inimene ei suuda teda juhtida,» räägib Kristina ?anin. Kuigi seda võimast loodusjõudu pole võimalik juhtida, peab vähemalt teadma, mis ta teha võib.

Tänavu tuuakse Saksamaalt kaks kokku 24 miljonit krooni maksvat ilmaradarit, üks neist pannakse Tallinna lähedusse ning teine Lõuna-Eestisse. Nende radarite abil saab informatsiooni, kust äikesepilved tulevad ja kuhu lähevad.

«Tuleks rohkem äikesele tähelepanu pöörata ja kaasaaegseid märkimisseadmeid osta,» toonitab ilmauurija Kallis. «See tehnika tasuks ennast ära, aga riigil pole praegu nii palju raha.»

Hetkel kuum