• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas ka kuritegevus on nüüd ettevõtlus

    2. juuli Äripäevas ilmunud artikli «Tippjuhid trotsivad oh-tu» idee oli hea, kuid kaks olulist küsimust jäid esitamata. Esiteks, miks tippjuhte või äriinimesi on ähvardatud -- eelnevate kontaktideta harilikult ähvardama ei kiputa. Teiseks, miks jääb korrakaitseorganite töö tulemusteta.
    Grupeeringute liidrid ei kasuta oma kontrolli all olevate firmade kohta väljendit «katusepakkumine», vaid «me töötame nendega». Selle all mõeldakse igakuist tasu firma kaitsmise eest, osavõttu nende äritegevusest, rahapesu, võlgnike mõjutamist jms.
    Sageli satuvad äriinimesed kuritegeliku maailma mõju alla ise seda märkamata. Skeem võib olla selline: oma firma töötaja pakub tuttava teeneid võlgade kättesaamiseks, läbirääkimiste turvamiseks või alluva mõjutamiseks.
    Esimestel kuudel ei küsita tasu. Siis pakutakse kasumiga tehingut, nt autoliisingut, uut objekti, sobivat partnerit. Probleemid tekivad hiljem, nt koostööst keeldumise korral hakatakse ähvardama. Eestis on esinenud ähvardusi telefonitsi, granaadiplahvatusi, tulistamist, tekitatud vigastusi.
    Probleemide vältimiseks soovitan hoolikalt valida koostööpartnereid, turva- ja inkassofirmasid. Neis töötab küll arvukalt endisi korrakaitseorganite töötajaid, kuid nende seas on moes vägivallaga ähvardamine. Turvafirmad saavad litsentsi politseist, kus on taustauuringud ilmselt pealiskaudsed. Millegi muuga ei saa seletada sellise turvafirma eksisteerimist, mille töötajad on n-ö kaitsealuse firma juhile pakkunud vastase tapmist. Vältida tuleb kontakte kuritegeliku maailma esindajatega, seda ka juhtudel, kui neid soovitab mõni tuttav.
    Olen varem öelnud, et granaate visatakse neile, kes raha on vastu võtnud, kuid lubadused täitmata jätnud. Seepärast -- mitte anda katteta lubadusi ega võtta selle eest tasu. Uskuda ei saa isikuid, kes on end esitlenud äriinimeste ja kuritegeliku maailma vahemeestena, nende tegevuse motiivid pole selged. Ei saa usaldada Eesti nn ärimeest, kes Peterburis suhtleb nii allilma kui Vene vastuluure esindajatega (nt Bekkeri sadama juhtum).
    Artikli juures olnud kannatanute nimekirja on sattunud varem kohtu poolt karistatud isikuid ja neid, kes pole oma seotust eitanud. Minul vähemalt puudub fantaasia nimetada I. Arakast ja H. Mardot ettevõtjaks. Sama loogika järgi on kelmid ja vargad ka füüsilisest isikust ettevõtjad. Samas peetakse edukaks äripartnerit, kes ei varja suhteid grupeeringutega ja on varasemaid partnereid karmilt kohelnud. Usutakse lihtsameelselt, et minuga see isik nii ei toimi. Tänases maailmas on pea võimatu muuta tegevuse stiili, lahti öelda kurikavalatest meetoditest, väljuda kuritegeliku maailma mõju alt.
    Selleks on vasturohtu: mitte siduda end kahtlaste isikutega. Eesti on piisavalt väike, et igaühe tausta teada saada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.