Kas ka kuritegevus on nüüd ettevõtlus

2. juuli Äripäevas ilmunud artikli «Tippjuhid trotsivad oh-tu» idee oli hea, kuid kaks olulist küsimust jäid esitamata. Esiteks, miks tippjuhte või äriinimesi on ähvardatud -- eelnevate kontaktideta harilikult ähvardama ei kiputa. Teiseks, miks jääb korrakaitseorganite töö tulemusteta.

Grupeeringute liidrid ei kasuta oma kontrolli all olevate firmade kohta väljendit «katusepakkumine», vaid «me töötame nendega». Selle all mõeldakse igakuist tasu firma kaitsmise eest, osavõttu nende äritegevusest, rahapesu, võlgnike mõjutamist jms.

Sageli satuvad äriinimesed kuritegeliku maailma mõju alla ise seda märkamata. Skeem võib olla selline: oma firma töötaja pakub tuttava teeneid võlgade kättesaamiseks, läbirääkimiste turvamiseks või alluva mõjutamiseks.

Esimestel kuudel ei küsita tasu. Siis pakutakse kasumiga tehingut, nt autoliisingut, uut objekti, sobivat partnerit. Probleemid tekivad hiljem, nt koostööst keeldumise korral hakatakse ähvardama. Eestis on esinenud ähvardusi telefonitsi, granaadiplahvatusi, tulistamist, tekitatud vigastusi.

Probleemide vältimiseks soovitan hoolikalt valida koostööpartnereid, turva- ja inkassofirmasid. Neis töötab küll arvukalt endisi korrakaitseorganite töötajaid, kuid nende seas on moes vägivallaga ähvardamine. Turvafirmad saavad litsentsi politseist, kus on taustauuringud ilmselt pealiskaudsed. Millegi muuga ei saa seletada sellise turvafirma eksisteerimist, mille töötajad on n-ö kaitsealuse firma juhile pakkunud vastase tapmist. Vältida tuleb kontakte kuritegeliku maailma esindajatega, seda ka juhtudel, kui neid soovitab mõni tuttav.

Olen varem öelnud, et granaate visatakse neile, kes raha on vastu võtnud, kuid lubadused täitmata jätnud. Seepärast -- mitte anda katteta lubadusi ega võtta selle eest tasu. Uskuda ei saa isikuid, kes on end esitlenud äriinimeste ja kuritegeliku maailma vahemeestena, nende tegevuse motiivid pole selged. Ei saa usaldada Eesti nn ärimeest, kes Peterburis suhtleb nii allilma kui Vene vastuluure esindajatega (nt Bekkeri sadama juhtum).

Artikli juures olnud kannatanute nimekirja on sattunud varem kohtu poolt karistatud isikuid ja neid, kes pole oma seotust eitanud. Minul vähemalt puudub fantaasia nimetada I. Arakast ja H. Mardot ettevõtjaks. Sama loogika järgi on kelmid ja vargad ka füüsilisest isikust ettevõtjad. Samas peetakse edukaks äripartnerit, kes ei varja suhteid grupeeringutega ja on varasemaid partnereid karmilt kohelnud. Usutakse lihtsameelselt, et minuga see isik nii ei toimi. Tänases maailmas on pea võimatu muuta tegevuse stiili, lahti öelda kurikavalatest meetoditest, väljuda kuritegeliku maailma mõju alt.

Selleks on vasturohtu: mitte siduda end kahtlaste isikutega. Eesti on piisavalt väike, et igaühe tausta teada saada.