Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Läti keeleseadus ärritab Venemaad ja Brüsselit
100kohalises seimis hääletas seaduse poolt 73 saadikut, 16 oli vastu ja 8 jäi erapooletuks.
Uus seadus reguleerib muu hulgas Läti keele kasutust eraettevõtluses. Riigi 650 000inimeseline vene vähemus tõlgendab seda kui katset neid riigi poliitilisest ja majanduselust kõrvale tõrjuda.
Moskva nimetas uut seadust selgelt diskrimineerivaks ning nõudis selle tagasivõtmist ja ümbertöötamist.
Seadusega pole rahul ka EL. Peale selle, et seadus on Brüsseli väitel vastuolus ELi kodanike õigusi ja vabadusi sätestava hartaga, seab see välisinvestoreile uute keelenõuetega Lätis lisakoorma.
Läti eile ametisse vannutatud president Vaira Vike-Freiberga ei ole välistanud, et võib seaduse parlamenti tagasi saata, kuna see pingestab Euroopa Liitu pürgiva Läti suhteid Brüsseliga. Ta on ka öelnud, et kui parlamendi enamus on seaduse poolt, on raske seda välja kuulutamata jätta.
Keeleseaduse vastuvõtmisega on kõrvaldatud peamine takistus Läti uue valitsuskoalitsiooni üle käivate läbirääkimiste teelt. Uus peaminister võib selguda juba esmaspäeval ning uue kabineti koosseis nädala lõpuks.
Autor: ÄP