Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eestis ei toodeta ühtegi arvutit
Ei oska öelda, mis mind elus rohkem ärritab -- kas enesekindel lollus või loll enesekindlus. Toomas Kalme vastukajas «Maailmas eelistatakse kohalikku arvutit» leidub nii ühte kui teist. Ma pean ütlema, et ei ole tükk aega midagi nii intelligentsist vabastatut lugenud.
Kalme väidab: kogu maailmas on trend kohalike arvutite suunas. Suured PC-gigandid, nagu IBM, on otsustanud lõpetada PC-arvutite tootmise, see ei tasu end ära. Pankrotistus Euroopa suurtootja Tulip: tuli alla anda kohalikule paindlikult arendatud tootele.
Meie lähimate naabrite Soome ja Rootsi turul on trend täpselt vastupidine. MikroMikko oli omal ajal üsna suur Soome turul ja on tänaseks peaaegu kadunud. Ericsson tootis arvuteid ja lõpetas, Nokia samuti -- mõlemad põhjusel, et arvutiturul on vaja teatud kriitilist massi saavutada. Seda suudavad üksikud turud pakkuda. Nende hulka ei kuulu kindlasti Eesti, Soome ja Rootsi.
Ma ei oska vastata teiste PC-gigantide eest, IBM ei ole otsustanud PC tootmist lõpetada. «Euroopa suurtootja Tulip» ei saanud kunagi piisavalt suureks väljaspool Hollandit, nad olid ja on üks kohalik arvutimärk.
Tõsi on see, et Euroopas on ainult üks arvestatav arvutitootja järgi jäänud -- Siemens. Lisaks Ericssonile ja Nokiale on kadunud Olivetti, Amstrad jne. Euroopas on neli enim ostetavat arvutit Compaq, IBM, Dell ja Hewlett Packard. Baltimaades on Delli asemel esinelikus MicroLink.
1998. aastal oli Balti riikides suurim PC-müüja rahalises väljenduses IBM, kes müüdud ühikute arvult oli teisel kohal. Trend jätkub sel aastal -- kui kogu turg on erinevatel andmetel langenud 40--50%, müüb IBM umbes 100 protsenti rohkem kui 1998. aastal.
Juhtivad turuanalüütikud olid vähemalt hr Kalme artikli ilmumiseni veendunud, et viie aasta pärast on maailmas ainult kolm suurt PC-tootjat. Ülejäänud kaovad, ostetaks, lähevad kokku jne.
Eestis pole ühtegi arvutitootjat selle sõna otseses tähenduses. Isegi MicroLink ei kvalifitseeru selleks. Mul on suur respekt MicroLinki müügi, turustamise ja teenuste pakkumise kompetentsi osas. Eestis on ka hulk firmasid, kes arendavad tarkvara, müüvad arvuteid ja teenuseid.
Sõltumata kaubamärgist loodan südamest, et vähemalt need ettevõtted, kes töötavad ühiskonnakriitilistes sektorites, valivad oma tegevuse toetuseks arvutid firmadelt, kes teavad, mida nad teevad, toodavad pikki seeriaid samade komponentidega ja on olemas sel päeval, kui midagi juhtub.
Olen aga üsna kindel selles, et enamik neist 30 arvutitootjast, kes väidetavalt Eestis tegutsevad, on sattunud sellesse valdkonda juhuse ja esialgse hea teenistuse tõttu. Sama hästi oleks nad võinud toota muhu seelikuid või rahvusvärvides hüppenööre, kui see turg oleks kasvanud igal aastal 20--30% ja kasum samas suurusjärgus.
Toomas Kalme artikkel oli viimane tilk mu karikasse. Tahan seepärast meediaesindajaid üles kutsuda mitte tõstma uudise staatusse nupukesi teemal: Pennu on avanud uue ekspordituru ja müünud 5 arvutit Senegali; MicroLinkil on unikaalne leping Microsoftiga, mis annab talle juurdepääsu viimase toodetele enne teisi arvutifirmasid maailmas jne.