Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ISO sertifikaat on alles esimene samm

    ISO 9002 standardi taset peab Eesti AGA esimeseks sammuks kvaliteediredelil ja taotleb kohaliku kvaliteediauhinna asutamist, et sellele kandideerida.
    «ISO ei esita piisavalt nõudeid kõikide asjade kohta, mis võivad mõjutada kvaliteeti, « selgitab Eesti AGA tegevdirektor Pauli Toiviainen. Nii näiteks on ISOst välistatud firma juhtimisprotsess ja infotehnoloogia. «Seepärast võib öelda, et ISO 9000 seeria kvaliteedisertifikaat on esimene samm kvaliteetse juhtimise teel.»
    Eesti AGA näeb edasiminekut täieliku kvaliteedijuhtimise süsteemi (TQM) rakendamisega, mille heast tasemest annaks tunnistust Eesti kvaliteediauhinna saamine.
    Samas ei ole ISO sertifikaadi omamine kvaliteediauhinna saamise eeltingimus. Pauli Toiviainen ütleb, et Eesti firmad on seni teinud konkurentsivõimeliseks odav tööjõud, kuid olukord muutub. Kuna Eesti ei torka silma innovatsioonide poolest, siis on Euroopa turul konkureerimise eeltingimus tõsta oluliselt kvaliteedi taset.
    Auhinna mudel aitab käsitleda ettevõtet tervikuna, hindamise läbiviimine aitab aga ettevõtet tervikuna arendada.
    Alles siis, kui on tekkinud teatud hulk ettevõtteid, kes on saavutanud ISO taseme, tekib huvi edasi areneda.
    Tundub, et Eesti AGA on üks esimesi ettevõtteid Eestis, kes on huvitatud rahvuslikust kvaliteediauhinnast.
    Seda auhinda ei saa teha kiirustades ja läbimõtlematult, muidu ei ole tal kaalu. Soomes näiteks annab auhinna ettevõttele üle kas president või peaminister.
    Eesti kvaliteediauhinda ei ole veel asutatud peamiselt seetõttu, et ei ole olnud rahalist tuge ega piisavat huvi ettevõtete poolt.
    Eesti rahvuslikku kvaliteediauhinda oleks tarvis eelkõige selleks, et ISO 9000 taseme saavutanud ettevõtted ei jääks loorberitele puhkama, vaid pürgiksid edasi tervikliku kvaliteedijuhtimise (TQM) poole.
    Eelkõige võidaksid sellisest võistlusest kliendid, kelle nimel ettevõtted on sunnitud oma tegevuse taset tõstma. Suurenenud usaldus ja maine tõus, mida tooks kvaliteediauhinnale kandideerimine, oleks omakorda hea turundusalane töövahend, mis aitaks ettevõtetel suurendada oma läbimüüki. Ja ka ühiskonnale oleks sellest kasu. Heal mainel (või selle puudumisel) on kalduvus levida ettevõttelt kogu ühiskonnale: inimene, kes on ostnud välismaist kaupa, teeb selle põhjal üldistusi kogu riigist. Näiteks Saksamaa toodete kvaliteeti võib ju usaldada juba esmakordsel ostul.
    AGA on rahvusvaheline kontsern, mille tütarettevõtted müüvad eelkõige kohalikel turgudel. Seega teadmine, et Eesti AGA on võitnud kvaliteediauhinna näiteks Soomes, ei annaks kohalikule tarbijale võib-olla sellist kindlust, mida annaks kodumaine auhind, mille kriteeriumid ja taotlejad oleksid Eesti tarbijaskonnale paremini teada. Teine asi oleks siis, kui ettevõte sooviks oma tooteid müüa välisriigis, mille kvaliteediauhinnale kandideerib.
    Eesti kvaliteediauhinnale kandideerimine oleks ettevõttele hea enesehindamise ja kogemuste omandamise vahend.
    Oleks loogiline, kui lõppkokkuvõttes maksaksid kodumaise kvaliteediauhinna asutamise kinni ettevõtted, kes sellele auhinnale tulevikus kandideerivad. Kaasfinantseerija võiks olla riik.
    Tänaseks on muutumas olukord, kus tarbijad eelistavad hinda kvaliteedile.
  • Hetkel kuum
Sirle Truuts: loome ettevõtjatele neljanda pensionisamba
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Nasdaq 100 kannatas kuu suurima languse käes
USA indeksid taandusid esmaspäeval tehnoloogia sektori languse tõttu. Investorid muutusid sündmusterohke nädala eel ettevaatlikumaks, mis hõlmab Föderaalreservi intressimäära otsust, ettevõtete tuluaruandeid ja töökohtade andmeid.
USA indeksid taandusid esmaspäeval tehnoloogia sektori languse tõttu. Investorid muutusid sündmusterohke nädala eel ettevaatlikumaks, mis hõlmab Föderaalreservi intressimäära otsust, ettevõtete tuluaruandeid ja töökohtade andmeid.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Soome tarbijad said kulutusteks veidi julgust juurde
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.

Olulisemad uudised

Raadiohommikus: milline valimisloosung on kõige helisevam?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.