ISO sertifikaat on alles esimene samm

ISO 9002 standardi taset peab Eesti AGA esimeseks sammuks kvaliteediredelil ja taotleb kohaliku kvaliteediauhinna asutamist, et sellele kandideerida.

«ISO ei esita piisavalt nõudeid kõikide asjade kohta, mis võivad mõjutada kvaliteeti, « selgitab Eesti AGA tegevdirektor Pauli Toiviainen. Nii näiteks on ISOst välistatud firma juhtimisprotsess ja infotehnoloogia. «Seepärast võib öelda, et ISO 9000 seeria kvaliteedisertifikaat on esimene samm kvaliteetse juhtimise teel.»

Eesti AGA näeb edasiminekut täieliku kvaliteedijuhtimise süsteemi (TQM) rakendamisega, mille heast tasemest annaks tunnistust Eesti kvaliteediauhinna saamine.

Samas ei ole ISO sertifikaadi omamine kvaliteediauhinna saamise eeltingimus. Pauli Toiviainen ütleb, et Eesti firmad on seni teinud konkurentsivõimeliseks odav tööjõud, kuid olukord muutub. Kuna Eesti ei torka silma innovatsioonide poolest, siis on Euroopa turul konkureerimise eeltingimus tõsta oluliselt kvaliteedi taset.

Auhinna mudel aitab käsitleda ettevõtet tervikuna, hindamise läbiviimine aitab aga ettevõtet tervikuna arendada.

Alles siis, kui on tekkinud teatud hulk ettevõtteid, kes on saavutanud ISO taseme, tekib huvi edasi areneda.

Tundub, et Eesti AGA on üks esimesi ettevõtteid Eestis, kes on huvitatud rahvuslikust kvaliteediauhinnast.

Seda auhinda ei saa teha kiirustades ja läbimõtlematult, muidu ei ole tal kaalu. Soomes näiteks annab auhinna ettevõttele üle kas president või peaminister.

Eesti kvaliteediauhinda ei ole veel asutatud peamiselt seetõttu, et ei ole olnud rahalist tuge ega piisavat huvi ettevõtete poolt.

Eesti rahvuslikku kvaliteediauhinda oleks tarvis eelkõige selleks, et ISO 9000 taseme saavutanud ettevõtted ei jääks loorberitele puhkama, vaid pürgiksid edasi tervikliku kvaliteedijuhtimise (TQM) poole.

Eelkõige võidaksid sellisest võistlusest kliendid, kelle nimel ettevõtted on sunnitud oma tegevuse taset tõstma. Suurenenud usaldus ja maine tõus, mida tooks kvaliteediauhinnale kandideerimine, oleks omakorda hea turundusalane töövahend, mis aitaks ettevõtetel suurendada oma läbimüüki. Ja ka ühiskonnale oleks sellest kasu. Heal mainel (või selle puudumisel) on kalduvus levida ettevõttelt kogu ühiskonnale: inimene, kes on ostnud välismaist kaupa, teeb selle põhjal üldistusi kogu riigist. Näiteks Saksamaa toodete kvaliteeti võib ju usaldada juba esmakordsel ostul.

AGA on rahvusvaheline kontsern, mille tütarettevõtted müüvad eelkõige kohalikel turgudel. Seega teadmine, et Eesti AGA on võitnud kvaliteediauhinna näiteks Soomes, ei annaks kohalikule tarbijale võib-olla sellist kindlust, mida annaks kodumaine auhind, mille kriteeriumid ja taotlejad oleksid Eesti tarbijaskonnale paremini teada. Teine asi oleks siis, kui ettevõte sooviks oma tooteid müüa välisriigis, mille kvaliteediauhinnale kandideerib.

Eesti kvaliteediauhinnale kandideerimine oleks ettevõttele hea enesehindamise ja kogemuste omandamise vahend.

Oleks loogiline, kui lõppkokkuvõttes maksaksid kodumaise kvaliteediauhinna asutamise kinni ettevõtted, kes sellele auhinnale tulevikus kandideerivad. Kaasfinantseerija võiks olla riik.

Tänaseks on muutumas olukord, kus tarbijad eelistavad hinda kvaliteedile.

Vt. ka illustratsioon