Riskikapital arenevatele ettevõtetele

Ettevõttesse täiendava omakapitali kaasamise võimaluste osas on ettevõtjad enamasti teadlikud vaid avalikust aktsiaturust ja strateegilistest investeeringutest sarnase tegevusalaga ettevõtetelt, põhiliselt väljastpoolt Eestit.

Märksa vähem teatakse aga riskikapitalist -- pikaajalistest finantsinvesteeringutest, mis sisaldab nii strateegilise kui portfelliinvesteeringu jooni ning on paljudel juhtudel kiiresti arenevate ettevõtete jaoks sobivaim lahendus.

Riskikapitali investeering erineb harjumuspärasest noteeritud ettevõtetesse tehtavast portfelliinvesteeringust kahe peamise iseärasuse poolest: riskikapital on pikaajaline investeering, mille tähtaeg on harilikult 3--7 aastat ja riskikapitali investor on aktiivne omanik, kes võtab osa ettevõtte jaoks oluliste otsuste langetamisest vähemalt nõukogu (sageli ka juhatuse) tasandil.

Võrreldes portfelliinvestoriga võtab riskikapitali investor märksa suurema riski, kuna tema investeering ei ole likviidne ja tal ei ole võimalik kiiresti kaasa minna majanduskeskkonna igapäevaste muutustega ega ka turul spekuleerida. Seetõttu on riskikapitali investori nõudmised oma investeeringu tootlusele märksa kõrgemad ja ta uurib enne investeerimisotsuse langetamist ettevõtte ressursse ja kasvuvõimalusi fundamentaaltasandil väga põhjalikult.

Riskikapitali investeeringu eelduseks on asjatundliku ja motiveeritud juhtkonna olemasolu, kes seatud plaanid ellu viib.

Kuigi riskikapitali investor toob reeglina ettevõttesse kasulikke kogemusi, eeskätt finantsjuhtimise täiustamise osas, peab ettevõtte juhtkond oma põhitegevusega -- tootmise ja turustamisega -- ikkagi ise eeskujulikult toime tulema.

Riskikapitali kaasamiseks peab ettevõttel olema selge nägemus, kuidas oma väärtust võimaliku investeerimisperioodi jooksul kasvatada ja kuidas kaasatav lisakapital sellele kaasa aitab.

Eriti kiiresti arenevatel teadusmahukatel tegevusaladel nagu infotehnoloogia, biotehnoloogia, farmaatsia jt võidakse investeerida ka täiesti algusjärgus olevasse projekti, kui selle aluseks on paljutõotav teaduslik töö või patent. Tänu sellele on riskikapital saanud maailmas üheks peamiseks innovatsiooni edendajaks, kuna tavaliselt puudub idee väljatöötajal kapital selle tootmisse viimiseks, pangast aga idee tagatisel teatavasti laenu ei saa.

Kiire kasvu tingimuse tõttu ei sobi riskikapitali investeeringu objektiks tavaliselt n-ö elustiili-ettevõtted, mis kindlustavad küll omanikule stabiilse sissetuleku, kuid mille väärtus kasvab väga aeglaselt, kuna puudub võimalus saavutada kiiret olulist käibetõusu.

Sellised ettevõtted on näiteks teatud väikesele tarbijate ni?ile orienteeritud kauplused, restoranid ja muud üksikud teenindusasutused, aga ka näiteks traditsioonilised talud. Samal põhjusel pole enamik riskikapitali investoritest huvitatud kinnisvaraprojektidest.

Lisaks kasvuväljavaadetele on riskikapitali investorile väga oluline ka selge investeeringu realiseerimise ehk exit'i strateegia. Tüüpilised variandid riskikapitali investeeringu realiseerimiseks on avalik aktsiamüük koos noteerimisega ehk IPO, müük strateegilisele investorile või teisele riskikapitali investorile, kaasomanikele või aktsiate tagasiost ettevõtte poolt.

Riskikapitali investeeringu väärtus sõltub sama moodi ettevõtte käekäigust kui teistegi aktsionäride oma. Erinevalt strateegilisest investorist ei valda riskikapitali investor ei ressursse ega huvi tegeleda ettevõtte tegevjuhtimisega, seetõttu on välistatud investeeringu näol üksnes turuosa ostmine.

Levinud mudeli järgi kaetakse ettevõtte kiire kasvu perioodil kapitalivajadus finantsinvestorite kaasabil, et tõsta maksimaalselt ettevõtte väärtust. Seejärel realiseeritakse nii põhiomanike kui finantsinvestori investeering aktsiapaki müügiga strateegilisele investorile. Viimasel on võimalik saavutada omandatava ettevõttega seoses olulisi tootmisprotsessiga seotud sünergiaefekte, mis tõstavad ettevõtte väärtuse tema jaoks kõrgemale kui finantsinvestori jaoks.

Riskikapitali kaasamise õnnestumisel mängib pearolli korralik äriplaan, mis avab üksipulgi ettevõtte tegevuse kõik aspektid. Kui tahes hea äriidee jääb kindlasti rahastamata, kui selle eeliseid ei suudeta investorile selgeks teha.

Samaväärselt oluline on kaasata tehingusse tasemel nõustaja, kes oskab investori seisukohalt äriplaani ja finantsprojektsioone kriitiliselt hinnata ning koostab infomaterjalid vastavalt investeerimismaailmas kasutatavatele mängureeglitele.

Potentsiaalse investoriga kohtumisel väljapakutav puudulik info või ebarealistlik hind ei jäta juhtkonna kompetentsusest just parimat muljet ja vähendab seega investeeringu tõenäosust. Samal ajal tuleks loomulikult välistada ka oma ettevõtte selge alaväärtustamine.

Kuna üldjuhul ringleb ka riskikapitali maailmas raha rohkem kui häid projekte, siis on igal juhul kasulik oma projekt välja pakkuda mitmele võimalikule investorile.

Mitme investori nägemused projekti tulevikust võivad olla üpris erinevad, samavõrra võivad erineda ka nende hinnangud projekti tänasele väärtusele.

Kuigi konkreetselt Eestile või Baltikumile suunatud riskikapitali pakkujaid on veel vähevõitu, suureneb nende arv aegamööda. Märgatav on Skandinaavia, Lääne-Euroopa ja USA riskikapitali firmade ja fondide kasvav huvi siinse regiooni vastu.

Kui kohalikud ettevõtted suudaksid välja pakkuda rohkem selge perspektiiviga projekte, oleks riskikapitali sissevool Eestisse kindlasti märkimisväärselt kiirem.

Autor: Aadi Remmik