Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Omavalitsuste iseseisvus on müüt
Kuuendik kohalikest omavalitsustest ei oska rahaga ümber käia -- viie kuuga võtsid omavalitsused laenu kokku 361 miljoni krooni eest, 43 omavalitsust on eelarvega puudujäägis. Mõni linn ja vald on jõudnud piirini, kus nad ei ole varsti enam võimelised oma kohustusi täitma ehk on sisuliselt pankrotistumas.
Äripäeva arvamusel aitab omavalitsuste hoogsale laenuvõtmisele piiri panna seaduste karmistamine ja riigikontrollile tuleb anda õigus kontrollida nende rahaasju.
Meie oponendid võivad väita, et see oleks samm keskvalitsuse võimu suurendamise ja omavalitsuste iseseisvuse kahandamise suunas.
Omavalitsuste iseseisvus on aga paljuski müüt. Eks ole ohjeldamatu laenamine, teades, et riik ühtki valda ega linna nagunii pankrotti ei lase minna ja maksab kõik võlad ilusasti kinni -- Vormsiga on selline pretsedent loodud -- märk sellest, et omavalitsused veeretavad vastutuse riigile. Aga kui puudub oskus majandada ega vastutata oma rahaliste otsuste eest, siis mis iseseisvusest saab üldse rääkida.
Vald ja linn võivad võtta laenu või emiteerida võlakirju, kui kõigi tagasimakstavate laenude ja võlakirjade kogusumma ei ületa 75% eelarvetuludest (ilma laenude, võlakirjade ja sihtotstarbeliste eraldisteta riigieelarvest). Tagasimakstavate laenusummade ja -intresside ning võlakirjade lunastamise kulud ei tohi ületada viiendikku tuleva eelarveaasta tuludest.
Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste eelarve talituse juhataja Veiko Tammearu sõnul on linnadest ja valdadest paarkümmend jõudnud oma laenuvõtmistega maksimaalse lubatud piirini.
Seaduse poole pealt vaadatuna peaks seega kõik nagu korras olema -- omavalitsused pole seadust rikkunud. Ometi on mõne valla ja linna elu seiskumas. Järelikult on see seadusega lubatud piir liiga kõrgele upitatud. Ja siin ei olegi riigil muud võimalust kui seadust karmistada. See tuleb igal juhul odavam kui pidevalt kinni maksta omavalitsuste üle jõu elamist. Meenutagem, et jaanuaris viis Brasiilia reaali devalveerimisele riigi suuruselt teise osariigi Minas Geraise suutmatus lunastada oma võlakirju.
Probleem ei ole eile-täna tekkinud, vaid igasuvine nähtus ja see tõestab, et omavalitsused ei ole finantsküsimustes pädevad. Seega tuleb linnade ja valdade rahaasjadel silm peal hoida ja seda peaks tegema erapooletu riigiasutus -- riigikontroll. Nii on kombeks paljudes Euroopa riikides. Omavolitsemisest peab omavalitsemine saama, omavalitsused ei ole meil jumalast saadetud.