Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Omavalitsuste iseseisvus on müüt

    Kuuendik kohalikest omavalitsustest ei oska rahaga ümber käia -- viie kuuga võtsid omavalitsused laenu kokku 361 miljoni krooni eest, 43 omavalitsust on eelarvega puudujäägis. Mõni linn ja vald on jõudnud piirini, kus nad ei ole varsti enam võimelised oma kohustusi täitma ehk on sisuliselt pankrotistumas.
    Äripäeva arvamusel aitab omavalitsuste hoogsale laenuvõtmisele piiri panna seaduste karmistamine ja riigikontrollile tuleb anda õigus kontrollida nende rahaasju.
    Meie oponendid võivad väita, et see oleks samm keskvalitsuse võimu suurendamise ja omavalitsuste iseseisvuse kahandamise suunas.
    Omavalitsuste iseseisvus on aga paljuski müüt. Eks ole ohjeldamatu laenamine, teades, et riik ühtki valda ega linna nagunii pankrotti ei lase minna ja maksab kõik võlad ilusasti kinni -- Vormsiga on selline pretsedent loodud -- märk sellest, et omavalitsused veeretavad vastutuse riigile. Aga kui puudub oskus majandada ega vastutata oma rahaliste otsuste eest, siis mis iseseisvusest saab üldse rääkida.
    Vald ja linn võivad võtta laenu või emiteerida võlakirju, kui kõigi tagasimakstavate laenude ja võlakirjade kogusumma ei ületa 75% eelarvetuludest (ilma laenude, võlakirjade ja sihtotstarbeliste eraldisteta riigieelarvest). Tagasimakstavate laenusummade ja -intresside ning võlakirjade lunastamise kulud ei tohi ületada viiendikku tuleva eelarveaasta tuludest.
    Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste eelarve talituse juhataja Veiko Tammearu sõnul on linnadest ja valdadest paarkümmend jõudnud oma laenuvõtmistega maksimaalse lubatud piirini.
    Seaduse poole pealt vaadatuna peaks seega kõik nagu korras olema -- omavalitsused pole seadust rikkunud. Ometi on mõne valla ja linna elu seiskumas. Järelikult on see seadusega lubatud piir liiga kõrgele upitatud. Ja siin ei olegi riigil muud võimalust kui seadust karmistada. See tuleb igal juhul odavam kui pidevalt kinni maksta omavalitsuste üle jõu elamist. Meenutagem, et jaanuaris viis Brasiilia reaali devalveerimisele riigi suuruselt teise osariigi Minas Geraise suutmatus lunastada oma võlakirju.
    Probleem ei ole eile-täna tekkinud, vaid igasuvine nähtus ja see tõestab, et omavalitsused ei ole finantsküsimustes pädevad. Seega tuleb linnade ja valdade rahaasjadel silm peal hoida ja seda peaks tegema erapooletu riigiasutus -- riigikontroll. Nii on kombeks paljudes Euroopa riikides. Omavolitsemisest peab omavalitsemine saama, omavalitsused ei ole meil jumalast saadetud.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.