Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Leiutis vormistati kasulikuks mudeliks

    Parketikilbi leiutanud Avo Rannat lõi Eesti patendiametis pretsedendi, vormistades patenditaotluse ümber kasuliku mudeli registreerimise taotluseks.
    Kui patenditaotluse ekspertiisi käigus hakkab selguma, et leiutisel ei ole ikkagi patendikaitse saamiseks vajalikku taset (leiutustaset) ja patendi saamine muutub kahtlaseks, võib patenditaotlus enne selle menetlemise lõppemist ümber vormistada kasuliku mudeli taotluseks.
    Võimalusest hoolimata ei ole teised Eesti taotlejad seda teinud, samuti pole kasutatud patendi ja kasuliku mudeli paralleelkaitse võimalust. Viimast on teinud vaid üks Rootsi ravimifirma.
    Patent ja kasuliku mudeli tunnistus (n-ö väikepatent) annavad omanikule sarnased õigused. Siiski on kasuliku mudeli tunnistus eelkõige mõeldud siseturu kaitseks, selle välispatentimist tehakse harva.
    Patendi puhul oleks Avo Rannat saanud Eestis ainuõiguse leiutise teostamiseks, kasutamiseks ja müügiks kuni 20 aastaks, kusjuures kehtivuse jõushoidmine läheks kogu perioodiks maksma 83 900 krooni. Kasuliku mudeli nelja-aastast kehtivusaega saab aga pikendada vaid kaks korda, esmalt veel neljaks aastaks (riigilõiv 3000 kr) ja siis kaheks aastaks (4000 kr).
    Isa, Avo Rannati, leiutatud parketikilbi patentimist pidasime vajalikuks tänu originaalse lahenduse olemasolule ja soovile alustada tootmist artikliga, millel puuduks jäljendamisõigus. Tulemusena peaks tootmine kasu tooma. Praegu käib parketikilbi tootmisesse juurutamine.
    Patendivolinikku me ei kasutanud, sest nägime selles vaid liigset kulu. Isa käis küll enne esitamist ühe patendivoliniku juures, kuna aga reaalset nõustamist polnud, siis leidsime, et ajame asja omal käel ning ei kuluta vahendeid nn volitatud ametnikule.
    Taotluse esitamiseks tuli tasuda standardne riigilõiv, umbes 3000 krooni, ilma milleta patendiamet keeldub isegi pabereid vastu võtmast ja registreerimast. Hilisemal ringivormistamisel lisatasusid ei tulnud.
    Läbirääkimised leiutise sisu üle kestsid kaks aastat, sest varasem isiklik kogemus puudus. Ebaselged olid ka patendi autentsuse kriteeriumitega seotud nõuded. On seniajani, sest tundub, et eri riikide patendiametites on käsitlus (analüüs ja võrdlus olemasolevate registreeritud patentidega) erinev. Puuduvad rajajooned puhtverbaalse loogika ja sisulise analüüsi vahel. Taolisele tulemusele (isiklikule arusaamisele) jõudsin ise vastavat patendiuuringut ja võrdlusi tehes. Asjaajamine patendieksperdiga oli küll igati heatahtlik, andes uusi teadmisi ja kogemust.
    Idee registreerida parketikilp leiutise asemel kasuliku mudelina tekkis seoses asjaoluga, et eksperdi hinnangul oli antud patenditaotlust patendina suhteliselt raske kaitsta. Viitan seejuures ka eespool kirjeldatud põhjustele. Tegemist oli patendiameti heasoovliku vihjega.
    Ümbervormistamisega seoses lisatasu ega -lõivu maksta ei tulnud.
    Eestis on vähe leiutisi, sest kõik müüvad importkaupa. Keegi ei huvitu tootmisest kohapeal.
    Kasulikud mudelid ja omal maal väljatöötatud ning registreeritud patendid peaks just siinse töötava inimese ja riigi elujärge parandama, kaitsma kohapealset tootmist. Pole huvi, pole ka vajadust kasulike mudelite järele.
    Teisalt puudub teadaolev mehhanism, mis abistaks väiketootjat. Väike- ja keskettevõte oleks minu arvates nimelt see lüli, mille kaudu uued lahendused leiaksid tee tulevikku. Suurfirma saab enamasti omal real hakkama ja tegeleb vaid olemasoleva tootmise moderniseerimisega.
    Raske öelda, kas kasuliku mudeli registreerimine kokkuvõttes tasub aega ja raha, kuid, kes ei riski, kaotab võimaluse võita.
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Fordi tegevjuht: jätsime kaks miljardit kasumit lauale
USA autotootja Fordi kvartalitulemused jäid prognoosidele alla, tegevjuhi sõnul jäi kaks miljardit dollarit kasumit teenimata.
USA autotootja Fordi kvartalitulemused jäid prognoosidele alla, tegevjuhi sõnul jäi kaks miljardit dollarit kasumit teenimata.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Raadiohommikus teeme selgeks lennunduse hetkeseisu
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.

Olulisemad uudised

Ministeerium värbas Ragn-Sellsi arendusjuhi asekantsleriks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.