Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas peate õigeks võtta laenu teede rekonstrueerimiseks?
Mina olen tehnokraat, mind huvitab, et raha tuleb, ükskõik kust. Kas see tuleb eelarvest või laenust, on teiste meeste otsustada. Tulevast aastast peaks kogu moo-torsõiduki aktsiis ja 75% kütuseaktsiisist laekuma teedele, sh kohalikele teedele.
Rahareformist alates on meil olemas arvutused, kui palju on tarvis raha meie maanteede võrgu korrashoidmiseks ja kui tihti on vaja teid remontida. Selle põhjal võib öelda, et see, mis on täna meie kasutada, on alla pool tegelikust vajadusest.
Kui tahaksime hoida teed normaalsel tasemel, siis peaksime igal aastal kulutama umbes 1,5 miljardit krooni. Tänavu oli meil säästueelarve, sellega kahanes meile eraldatav summa 43 miljoni võrra 751 miljonile.
Kes seda täpselt teab, võib-olla tuleb tuleval aastal kokkuhoiueelarve. Aga teid ei saa me unarusse jätta, seepärast tuleb teede korrashoiuks ka laenu võtta.
Mina arvan seda, et riiklik infrastruktuur tervikuna on ikka selline asi, mille eest riik peab hoolt kandma, ja kui maksutuludest ei suudeta seda raha mingil hetkel piisavas koguses kokku korjata, siis miks mitte selle peale ka laenu võtta.
Kui infrastruktuur on korras, siis tähendab see ka seda, et tuleb rohkem välisinvesteeringuid, siit liigub läbi rohkem kaupa ja seega edeneb kogu äritegevus.
Tuleb tunnistada, et teed on meil üsna kehvas seisus. See panga tegevust otseselt ei mõjuta, kuid samal ajal peame vaatama, mida meie kliendid teevad, ja nende tegevust mõjutab see kindlasti.
See, et teed on tõesti korrast ära, on küll selge, aga ma arvan, et see laen -- valitsus kavatseb kokku laenu võtta vist ligikaudu 700 miljoni krooni väärtuses -- võiks olla poole väiksem. Ülejäänud vajamineva rahasumma võiks võtta sellest rahast, mida riik on saanud oma objektide müügist ja mis praegu läheb peamiselt stabilisatsioonireservi.
Tegemist on suurte summadega. Minu meelest on investeeringud teedeehitusse samaväärsed investeeringutega tööstusesse, vahet pole neil midagi. 700 miljonit krooni on väga suur raha ja ärgem unustagem, et mõne aasta pärast tuleb see tagasi maksta, aga selle raha kasutamise eest tuleb siis ka intressi maksta.
Välispankadesse paigutatud stabilisatsioonifondi raha teenib vähe intresse, kuskil 3--4%, see ei kata meie inflatsioonigi, inflatsioon sööb selle niikuinii ära. Minu arvates on küll targem investeerida see oma tööstusesse ja ka teedeehitusse. Iga aastaga lähevad meil teenused kallimaks, teeremont samuti.
Kogu infrastruktuur peab olema korras ja kui meil on raha, tuleb seda investeerida. Ma näeksin parema meelega, kui üldse laenu ei võetaks, vaid elaksime oma teenitud rahast.