Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas peate õigeks võtta laenu teede rekonstrueerimiseks?

    Mina olen tehnokraat, mind huvitab, et raha tuleb, ükskõik kust. Kas see tuleb eelarvest või laenust, on teiste meeste otsustada. Tulevast aastast peaks kogu moo-torsõiduki aktsiis ja 75% kütuseaktsiisist laekuma teedele, sh kohalikele teedele.
    Rahareformist alates on meil olemas arvutused, kui palju on tarvis raha meie maanteede võrgu korrashoidmiseks ja kui tihti on vaja teid remontida. Selle põhjal võib öelda, et see, mis on täna meie kasutada, on alla pool tegelikust vajadusest.
    Kui tahaksime hoida teed normaalsel tasemel, siis peaksime igal aastal kulutama umbes 1,5 miljardit krooni. Tänavu oli meil säästueelarve, sellega kahanes meile eraldatav summa 43 miljoni võrra 751 miljonile.
    Kes seda täpselt teab, võib-olla tuleb tuleval aastal kokkuhoiueelarve. Aga teid ei saa me unarusse jätta, seepärast tuleb teede korrashoiuks ka laenu võtta.
    Mina arvan seda, et riiklik infrastruktuur tervikuna on ikka selline asi, mille eest riik peab hoolt kandma, ja kui maksutuludest ei suudeta seda raha mingil hetkel piisavas koguses kokku korjata, siis miks mitte selle peale ka laenu võtta.
    Kui infrastruktuur on korras, siis tähendab see ka seda, et tuleb rohkem välisinvesteeringuid, siit liigub läbi rohkem kaupa ja seega edeneb kogu äritegevus.
    Tuleb tunnistada, et teed on meil üsna kehvas seisus. See panga tegevust otseselt ei mõjuta, kuid samal ajal peame vaatama, mida meie kliendid teevad, ja nende tegevust mõjutab see kindlasti.
    See, et teed on tõesti korrast ära, on küll selge, aga ma arvan, et see laen -- valitsus kavatseb kokku laenu võtta vist ligikaudu 700 miljoni krooni väärtuses -- võiks olla poole väiksem. Ülejäänud vajamineva rahasumma võiks võtta sellest rahast, mida riik on saanud oma objektide müügist ja mis praegu läheb peamiselt stabilisatsioonireservi.
    Tegemist on suurte summadega. Minu meelest on investeeringud teedeehitusse samaväärsed investeeringutega tööstusesse, vahet pole neil midagi. 700 miljonit krooni on väga suur raha ja ärgem unustagem, et mõne aasta pärast tuleb see tagasi maksta, aga selle raha kasutamise eest tuleb siis ka intressi maksta.
    Välispankadesse paigutatud stabilisatsioonifondi raha teenib vähe intresse, kuskil 3--4%, see ei kata meie inflatsioonigi, inflatsioon sööb selle niikuinii ära. Minu arvates on küll targem investeerida see oma tööstusesse ja ka teedeehitusse. Iga aastaga lähevad meil teenused kallimaks, teeremont samuti.
    Kogu infrastruktuur peab olema korras ja kui meil on raha, tuleb seda investeerida. Ma näeksin parema meelega, kui üldse laenu ei võetaks, vaid elaksime oma teenitud rahast.
  • Hetkel kuum
Karl-Eduard Salumäe: õpetame vallavanema ajakirjandust mõistma!
Põhja-Sakala vallavanem Karel Tölp, kelle meelest võiks riiklikult kokku leppida, et "ajakirjandus ei tüüta kaks aastat omavalitsusi", ei mõista ajakirjanduse olemust ja rolli. Õpetame siis, ütleb Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe Äripäeva raadio hommikuprogrammis kõlanud päevakommentaaris.
Põhja-Sakala vallavanem Karel Tölp, kelle meelest võiks riiklikult kokku leppida, et "ajakirjandus ei tüüta kaks aastat omavalitsusi", ei mõista ajakirjanduse olemust ja rolli. Õpetame siis, ütleb Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe Äripäeva raadio hommikuprogrammis kõlanud päevakommentaaris.
Eesti näeb pitsaindeksis välja kena keskmik
Eelmise aasta detsembris maksid poest ostetud pizza ja quiche Euroopa Liidus keskmiselt 16% rohkem kui aasta varem, näitavad Eurostati andmed.
Eelmise aasta detsembris maksid poest ostetud pizza ja quiche Euroopa Liidus keskmiselt 16% rohkem kui aasta varem, näitavad Eurostati andmed.
Nordecon jätkab kahjumis tegutsemist
Tallinna börsil noteeritud Nordecon jäi taas kord aasta kokkuvõttes kahjumisse. 2022. aasta eest kujunes Nordeconi kahjumiks 1,44 miljonit eurot. Aasta varem oli ehitusettevõtte kahjum 5,5 miljonit eurot.
Tallinna börsil noteeritud Nordecon jäi taas kord aasta kokkuvõttes kahjumisse. 2022. aasta eest kujunes Nordeconi kahjumiks 1,44 miljonit eurot. Aasta varem oli ehitusettevõtte kahjum 5,5 miljonit eurot.
Reaalajas börsiinfo
Viljandisse kohviku rajanud pere korjab miinust, aga naudib nii et vähe pole
Saade „Äri Eestimaal“ käib seekord külas Viljandi pereettevõttel KoduKOHVIK. Hubase kohviku ja elustiilipoe taga seisab pere, kelle liikmed teenivad oma igapäevast leiba hoopiski teistel erialadel: pereema Reet Teng ja üks tema tütar proviisorina, teine tütar ja minia hambaarstidena, poeg tegutseb põllumajanduses ja väimehed ehitussektoris.
Saade „Äri Eestimaal“ käib seekord külas Viljandi pereettevõttel KoduKOHVIK. Hubase kohviku ja elustiilipoe taga seisab pere, kelle liikmed teenivad oma igapäevast leiba hoopiski teistel erialadel: pereema Reet Teng ja üks tema tütar proviisorina, teine tütar ja minia hambaarstidena, poeg tegutseb põllumajanduses ja väimehed ehitussektoris.
Äripäeva Juhtimiskool: tulemuslikku meeskonda kannustab usk, et me saame koos hakkama!
Tulemuslikkuse saavutamine on nagu maratoni jooksmine – see nõuab fookust, motiveerivat ja selget eesmärki, head koostööd ning muidugi pingutust, rääkis Äripäeva Juhtimiskooli uues saates EBSi lektor, juhtimisekspert ja Äripäeva Akadeemia koolitaja Ester Eomois. Õnneks on see kõik arendatav ja püsivalt kõrge tulemuslikkusega väga head koostööd tegev meeskond pole vaid helesinine unistus.
Tulemuslikkuse saavutamine on nagu maratoni jooksmine – see nõuab fookust, motiveerivat ja selget eesmärki, head koostööd ning muidugi pingutust, rääkis Äripäeva Juhtimiskooli uues saates EBSi lektor, juhtimisekspert ja Äripäeva Akadeemia koolitaja Ester Eomois. Õnneks on see kõik arendatav ja püsivalt kõrge tulemuslikkusega väga head koostööd tegev meeskond pole vaid helesinine unistus.
Nordeconi ehitusdivisjoni juht: pole põhjust arvata, et ehitusmaterjalide hinnad langevad
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Äripäeva kujundused valiti Eesti paremate sekka
Meedialiidu kujunduskonkursi žürii valis välja 2022. aasta parimad kujundused, tuues esile kaks tööd Äripäevast.
Meedialiidu kujunduskonkursi žürii valis välja 2022. aasta parimad kujundused, tuues esile kaks tööd Äripäevast.

Olulisemad uudised

Värsked oma ettevõttega alustajad: laste sünnipäevapidu pidamata ei jäeta Alustav ettevõtja: loodame, et jääme ellu!
Seitse aastat lastega kodune olnud Birgit Naarits hakkas pärast pere kahe noorema lapse nelja-aastaseks saamist otsima endale tegevust. Ta otsustas luua ettevõtte, mille klientideks on lapsed.
Seitse aastat lastega kodune olnud Birgit Naarits hakkas pärast pere kahe noorema lapse nelja-aastaseks saamist otsima endale tegevust. Ta otsustas luua ettevõtte, mille klientideks on lapsed.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.