• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tartusse kavandatakse uusi ujulaid

    Tartu õlletehase kõrval asuva Tähtvere ujula taastab Tartu eraisikutele kuuluv OÜ Domix Sport, kes rentis krundi Tähtvere spordikompleksi omanikult, spordiseltsilt Põhjakotkas. Domix Spordi projektijuht Heikki Uibopuu ei soostunud avalikustama firma omanikeringi.
    90. aastate alguses suletud Tähtvere vana basseini asemele ehitatakse kuue rajaga 25meetrine ujula. «Basseini auk jääb vana koha peale,» tutvustas spordiklubi Tähtvere esimees Rein Kamarik. AS Eviko Ehitus alustas vana ujula lammutustöödega eelmise nädala neljapäeval.
    «Pool projekti maksumusest ehk 4 miljonit krooni kulub basseinitehnikale ja ventilatsiooniseadmetele,» rääkis ujumisspordiga tegelenud Heikki Uibopuu. Tema andmeil moodustab Domix Spordi omafinantseering 2,5 miljonit krooni. Ülejäänu on laenuraha. «Arvestame basseini tasuvusajaks kuus aastat,» lisas Uibopuu.
    Uibopuu sõnul võiks riik mõelda, kas napi riigieelarve tingimustes tasub Tartus kohe alustada vee- ja tervisekeskuse ehitamisega või oodata paar aastat.
    Rein Kamariku hinnangul jätkuks Tartus kliente nii Tähtvere ujulasse kui veekeskuse võistlusbasseini. Tartus on praegu neli siseujulat. Kamariku andmeil Tartus praegu ujumisspordiga ei tegelda.
    Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna sporditeenistuse juhataja Mati Tolmofi kinnitusel on vee- ja tervisekeskuse ehituskomisjon oma eelistuse seitsme pakkumuse seas teinud. «Otsustamisjärg on Tartu linnavalitsuse käes,» rõhutas Tolmoff. Tema andmeil olid pakkumused vahemikus 59--67,5 miljonit krooni.
    Vee- ja tervisekeskuse projekti konsultant-nõuniku Udo Viilukase andmeil on objektile tänavu riigieelarvest eraldatud 4 miljonit krooni. «Umbes 2 miljoni krooniga toetab Tartu linnavalitsus,» lisas Viilukas. Eelmisel aastal oli vee- ja tervisekeskusele eraldatud 1,7 miljonit krooni, millest 1,5 miljonit krooni kulus projekteerimisele.
    «Kui rahastamine kulgeb normaalselt, on veekeskus järgmise aasta lõpuks valmis,» lubas Viilukas.
    Lõuna-Eesti vee- ja tervisekeskusesse on kavandatud ujumisbassein (50x25 m) koos pealtvaatajate tribüüniga, õppebassein lastele, 700ruutmeetrine veelõbustuspark, saunad, kohvik jm.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ain Kivisaar: eksklusiivse kinnisvara kese kolib lähiaastatel Tallinna Manhattanile
Tallinna kinnisvaraturul käib sügisele omaselt vilgas tegevus kõigis segmentides. Huvi püsib jätkuvalt kõrge ka eksklusiivsete elamispindade vastu ning võib prognoosida, et lähiaastate luksuskinnisvara keskmeks saavad lisaks jätkuvalt populaarsele mereäärele ka südalinna kõrghooned, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
Tallinna kinnisvaraturul käib sügisele omaselt vilgas tegevus kõigis segmentides. Huvi püsib jätkuvalt kõrge ka eksklusiivsete elamispindade vastu ning võib prognoosida, et lähiaastate luksuskinnisvara keskmeks saavad lisaks jätkuvalt populaarsele mereäärele ka südalinna kõrghooned, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
Ignitise tulemusi kergitas kõrge elektrihind
Üheksa kuuga on Leedu energiaettevõte Ignitis kasvatanud käivet 34%, selgub börsiteatest.
Üheksa kuuga on Leedu energiaettevõte Ignitis kasvatanud käivet 34%, selgub börsiteatest.
Eesti saab taastekavast esimesed miljonid peatselt kätte
Euroopa Nõukogu kiitis täna heaks Eesti taaste- ja vastupidavuskava, mis tähendab, et Eestile makstakse peatselt välja 13% ehk ligikaudu 125 miljonit eurot.
Euroopa Nõukogu kiitis täna heaks Eesti taaste- ja vastupidavuskava, mis tähendab, et Eestile makstakse peatselt välja 13% ehk ligikaudu 125 miljonit eurot.
Keskpank: ettevõtetel on taas raskusi oskustöötajate leidmisega
Koroonakriisist taastumine on Eestis tekitanud struktuurse tööpuuduse: töötute arv püsib kõrgel hoolimata vabade töökohtade arvu kasvust, mille tagajärjel kasvab surve värvata inimesi välismaalt.
Koroonakriisist taastumine on Eestis tekitanud struktuurse tööpuuduse: töötute arv püsib kõrgel hoolimata vabade töökohtade arvu kasvust, mille tagajärjel kasvab surve värvata inimesi välismaalt.