Omanikul õigus omakapitali vähendada

Seoses Hansa Investmentsi Eesti pangandusturu raportis välja pakutud seisukohaga Hansapanga ülekapitaliseeri-tusest on taas teravalt päevakorda kerkinud küsimus, mida ikkagi tähendab kapitali ettevõttest väljaviimine. Varasema samateemalise arutelu tekitasid Norma suured dividendimaksed kahel viimasel aastal.

Jättes kõrvale tehnilised probleemid (kuidas omakapitali vähendamist korraldatakse, kas ja kuidas seadused seda võimaldavad jne), taandub põhiküsimus sellele, miks tahetakse kapitali ettevõttest välja viia.

Kui Norma puhul tingisid suured dividendimaksed suuromaniku Norma Grupi rahalised raskused, siis Hansapanga puhul omaniku -- Swedbanki -- otsust rahavajadus kindlasti otseselt ei mõjuta.

Nii nagu Hansa Invest-ments oma arvamust põhjendas ja ka Hansapanga tippjuhid kinnitasid, on omakapitali vähendamise põhjus omanike ettevõttesse paigutatud raha tootlus ehk omakapitali tootlus (laialt levinud ingliskeelse lühendina ROE).

Ükskõik, milline on investor -- kas suur või väike, kas ettevõtte strateegiline omanik või finantsinvestor, kas passiivne või aktiivne --, soovib ta oma investeeringult saada võimalikult suurt tulu. Soovi teenida tulu võib pidada kogu investeerimistegevuse eelduseks.

Ka Swedbank investeeris Hansapanga aktsiatesse ikkagi tulu teenimise eesmärgil.

Tavapärane pangandustegevuse ROE tase jääb 15 ja 20 protsendi vahele. Hansapangal on see näitaja käesoleva aasta esimesel poolel olnud (aastasel baasil arvutatuna) 11 protsenti. On selge, et omanik on huvitatud oma investeeringu paremast tulususest.

Tulususe suurendamiseks on kaks teed.

Esiteks -- kasvatada Hansapanga kasumit, mille saavutamine Hansapanga praeguse tegevusmahu ja majanduse hetkeolukorra juures tundub pea võimatu.

Teiseks -- vähendada omakapitali ja vabanev raha investeerida mujale. Panga seisukohast ei ole omakapitali vähendamine Hansapangale mingil juhul üle jõu käiv ettevõtmine.

Raha, millest tagasimakse sooritada, on olemas (välispankades seisab Hansapangal juuni lõpu seisuga veidi üle 3 miljardi krooni).

Kapitali adekvaatsuse kukkumine praeguselt 19 protsendilt 15-le ei kujuta endast samuti mingit ohtu ega tohiks klientide silmis panga usaldusväärsust kõigutada. Eriti arvestades, et Eesti Panga nõutav kapitali struktuuri mõõtva suhtarvu määr on praegu 10 protsenti.

Hetkel kuum