1 august 1999

Välisinvesteeringud piiravad pangavõimu

PricewaterhouseCoopersi korraldatud teise kvartali majandusülevaate esitlusel ennustas analüütik Hardo Pajula pankade mõjuvõimu suurenemist Eesti majanduses: pangad on ühinenud, muutunud võimsaks ja hakkavad üha rohkem kontrollima ettevõtete tegevust.

Äripäeva arvamusel tasakaalustavad välisinvesteeringud pangandussektori mõjuvõimu suurenemist majanduses.

See, et pankade mõju tööstusele on aasta-aastalt suurenenud, on õigupoolest loogiline areng Eesti-suguse väikeriigi puhul -- juba meie väiksusest tingituna ei kujune siinsest väärtpaberiturust sellist kaalukeelt majanduses, nagu on aktsiaturgudel näiteks Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides ja mujalgi.

Tõenäoliselt ei saa Eestist aga ka teist Saksamaad, kus suurt osa ettevõtteid kontrollivad pangad. Kindlasti läheb ettevõtteid pankade omandusse, kuid see ei kujune nii üldiseks ja iseenesestmõistetavaks, nagu ennustab Hardo Pajula. Sel on mitu põhjust.

Enamik väikeettevõtteid ei ole saanud pankadelt laenu, aga väikeettevõtted mängivad Eesti majanduses üsna olulist rolli, andes Eesti ekspordist enam kui poole. Ka hulk suurfirmasid ei ole laenusõltuvuses meie pankadest. Sellised ettevõtted, nagu Tallinna Sadam, Eesti Energia, Kreenholm, Tallinna Vesi, on suutnud ise hankida laenulimiiti väljastpoolt ja soodsamalt, kui seda pakuvad Hansapank, Ühispank või Optiva Pank.

Pangad ei saa sekkuda ka ettevõtete tegevusse, kus suuromanikuks on mõni välisfirma, kelle otsustada on edaspidi firma investeeringud. Selline on näiteks Rakvere Lihakombinaat, kus eelmisest aastast on suurosanikuks HK Ruokatalo, või ka Norma, kui tema suuromanikuks saab rootslaste Autoliv.

Mõneti on isegi üllatav, et Eestis on olnud vähe ettevõtteid, mille juhtimisse on pangad pidanud väga aktiivselt sekkuma või koguni on ettevõtte üle võtnud. Selliseid ekstreemseid meetmeid on pangad rakendanud lühiajaliselt ja juhul, kui nende enda majandushuvid on ohus ehk teisisõnu oma laenude päästmiseks. Tavaliselt on tulemuseks ettevõtte juhtkonna- või omanikuvahetus, harvem pankrot, näiteks Kiviteri juhtum.

Praegu võib nimetada üht ettevõtet, mis kuulub pangale -- TV1. Ühispank sai selle Tallinna Panga liitmisel halva laenuna kaasavaraks. Pank vahetas TV1 juhtkonna ja müüb telejaama sobiva ostja leidmisel. See näitab, et pangad ei ole huvitatud ettevõtete omamisest. Pangale on hoopis olulisem, et tema kliendid oleksid tugevad, siis on ka pankade teenimisvõimalused paremad.

Hetkel kuum