• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Välisinvesteeringud piiravad pangavõimu

    PricewaterhouseCoopersi korraldatud teise kvartali majandusülevaate esitlusel ennustas analüütik Hardo Pajula pankade mõjuvõimu suurenemist Eesti majanduses: pangad on ühinenud, muutunud võimsaks ja hakkavad üha rohkem kontrollima ettevõtete tegevust.
    Äripäeva arvamusel tasakaalustavad välisinvesteeringud pangandussektori mõjuvõimu suurenemist majanduses.
    See, et pankade mõju tööstusele on aasta-aastalt suurenenud, on õigupoolest loogiline areng Eesti-suguse väikeriigi puhul -- juba meie väiksusest tingituna ei kujune siinsest väärtpaberiturust sellist kaalukeelt majanduses, nagu on aktsiaturgudel näiteks Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides ja mujalgi.
    Tõenäoliselt ei saa Eestist aga ka teist Saksamaad, kus suurt osa ettevõtteid kontrollivad pangad. Kindlasti läheb ettevõtteid pankade omandusse, kuid see ei kujune nii üldiseks ja iseenesestmõistetavaks, nagu ennustab Hardo Pajula. Sel on mitu põhjust.
    Enamik väikeettevõtteid ei ole saanud pankadelt laenu, aga väikeettevõtted mängivad Eesti majanduses üsna olulist rolli, andes Eesti ekspordist enam kui poole. Ka hulk suurfirmasid ei ole laenusõltuvuses meie pankadest. Sellised ettevõtted, nagu Tallinna Sadam, Eesti Energia, Kreenholm, Tallinna Vesi, on suutnud ise hankida laenulimiiti väljastpoolt ja soodsamalt, kui seda pakuvad Hansapank, Ühispank või Optiva Pank.
    Pangad ei saa sekkuda ka ettevõtete tegevusse, kus suuromanikuks on mõni välisfirma, kelle otsustada on edaspidi firma investeeringud. Selline on näiteks Rakvere Lihakombinaat, kus eelmisest aastast on suurosanikuks HK Ruokatalo, või ka Norma, kui tema suuromanikuks saab rootslaste Autoliv.
    Mõneti on isegi üllatav, et Eestis on olnud vähe ettevõtteid, mille juhtimisse on pangad pidanud väga aktiivselt sekkuma või koguni on ettevõtte üle võtnud. Selliseid ekstreemseid meetmeid on pangad rakendanud lühiajaliselt ja juhul, kui nende enda majandushuvid on ohus ehk teisisõnu oma laenude päästmiseks. Tavaliselt on tulemuseks ettevõtte juhtkonna- või omanikuvahetus, harvem pankrot, näiteks Kiviteri juhtum.
    Praegu võib nimetada üht ettevõtet, mis kuulub pangale -- TV1. Ühispank sai selle Tallinna Panga liitmisel halva laenuna kaasavaraks. Pank vahetas TV1 juhtkonna ja müüb telejaama sobiva ostja leidmisel. See näitab, et pangad ei ole huvitatud ettevõtete omamisest. Pangale on hoopis olulisem, et tema kliendid oleksid tugevad, siis on ka pankade teenimisvõimalused paremad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Siim Tammer: hunt börsinahas – miks börsitehinguid iseendaga tasub vältida
Soovitan võimalusel vältida börsi kaudu tehinguid iseendaga. Sellised tehingud jäävad järelevalvele silma, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer asutuse blogis.
Soovitan võimalusel vältida börsi kaudu tehinguid iseendaga. Sellised tehingud jäävad järelevalvele silma, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer asutuse blogis.
Goldman Sachsi tulemused panid aktsia tõusma
Goldman Sachs teatas reedel, et suutis kolmandas kvartalis kasumit pea 70 protsenti kasvatada, ületades sellega suurelt ootusi. Üleüldiselt on USA pankade jaoks kolmas kvartal olnud väga tugev, vahendab Reuters.
Goldman Sachs teatas reedel, et suutis kolmandas kvartalis kasumit pea 70 protsenti kasvatada, ületades sellega suurelt ootusi. Üleüldiselt on USA pankade jaoks kolmas kvartal olnud väga tugev, vahendab Reuters.
Arco Vara juht loodab Enefitist kiiret kasumit
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Laulja Lauri Liiv: loodan, et enam kunagi ei pea suvaliselt valitud korteriomanikud kohtus kogu maja eest vastutama
Laulja Lauri Liiv kommenteeris Äripäeva Korteriühistute erilehes oma 2016. aastal saavutatud kohtuvõitu, kus ta seljatas temalt üle 100 000 euro korteriühistu laenu nõudnud suurpanga.
Laulja Lauri Liiv kommenteeris Äripäeva Korteriühistute erilehes oma 2016. aastal saavutatud kohtuvõitu, kus ta seljatas temalt üle 100 000 euro korteriühistu laenu nõudnud suurpanga.