Töötajad näljas siselehe järele

Tänavu kevadel asutasid Eesti Pank, Harju Elekter ja siseministeerium oma siselehe. Elektroonilise meedia olemasolust hoolimata eelistatakse paberilt lugeda.

Isegi Hansapangas, kus igaühel oma arvuti, eelistab 70% töötajatest siselehte.

Eesti Panga infoosakonna juhataja asetäitja Kaja Kell ütleb, et kuigi intranetis olev info on märksa mahukam, otsustati siselehe heaks, et kasutada optimaalselt kõiki sisesuhtluse võimalusi.

Ka stendist jääb väheks. Harju Elektri avalike suhete juht Moonika Vetevool ütleb, et eestlane tahab ikka, et tal oleks oma leht, mida saaks kojugi kaasa võtta. Siseleht aitab vältida juhust, et töötaja kuuleb oma firmas toimuvast esmalt massimeediast.

Kahtlemata peegeldab regulaarne siseleht kogu organisatsioonikultuuri. Kui info saab liikuda vabalt alt üles ja vastupidi, on töötajatel selge eesmärk ja motivatsioon suurem.

Baltikas ilmub siseleht üks kord kvartalis ja selle paksus sõltub infomahust. Leht on nii eesti- kui ka venekeelne ning loodetavasti loeb seda kogu administratsioon, samuti ringleb leht tsehhides.

Siseleht käsitleb peamiselt päevakajalisi teemasid ning muutusi ja uuendusi ettevõttes.

Siseleht on üks kanalitest ilma moonutusteta juhtkonnalt allapoole.

Igapäevaseks tööks vajalik põhiinfo saadakse aga reaalajas toimivast suurest elektroonilisest infosüsteemist.

Turundusinfo liigub peamiselt kolmnurgas, mille moodustavad tootearenduse, tootmise ja müügiüksus. Info liikumine üksuste vahel on kahesuunaline, sellele lisandub kliendikesksuse saavutamiseks teave väljastpoolt.

Tootearendus saab müügiosakonnalt müügistatistika ja tootmisest info teostamisvõimaluste kohta eri mudelite lõikes.

Tootmine saab müügiosakonnalt teada lähetuste ajad ja vastavalt sellele toimub ka võimsuste planeerimine tootmiskohtade lõikes. Tootearendus teatab, millised on kasutatavate materjalide eripärad.

Müügiosakond saab tootearenduselt kollektsiooni iseloomustuse, moetrendid, koolituse kollektsiooni kohta.

Hansapank peab oma töötajate informeerimist panga tegevusest sama tähtsaks kui avalikkuse informeerimist.

Hansapanga peamised sisekommunikatsioonikanalid on:

- iganädalane siseajaleht Eestis asuvatele üksustele, igakuine ingliskeelne siseajaleht grupi väljaspool Eestit paiknevate üksuste töötajatele. Oma arvamust võivad nendes avaldada kõik Hansapanga töötajad.

Kui mõnel töötajal paluda kommentaari kirjutada, siis on ta üldjuhul meelitatud, et tema arvamust peetakse oluliseks. Niisugune enese väljendamise viis aitab ju kaasa n-ö isiku kapitali kogumisele.

Ajalehed on kättesaadavad nii paberil kui ka elektrooniliselt, kusjuures 70% Hansapanga töötajatest eelistab lugeda sõnumeid paberilt.

- Eesti- ja ingliskeelne intranet kogu grupi töötajatele. Info pannakse üles seal, kus ta tekib, st osakonnad haldavad oma kodulehekülgi ise, kogu panka puudutav info on suhtekorraldusosakonna hallata.

Intranetis on tööks vajalik info, ajaleht keskendub kommentaaridele. Et infovoog ei jääks ühekülgseks, on intranetis rubriik, kus kõik töötajad saavad arvamust avaldada. See rubriik on väga populaarne.

- Regulaarselt (vähemalt kord kvartalis) korraldatakse infoüritusi, nn pangapäevi, kus valdkondade juhid saavad oma plaane tutvustada ja tehtud otsuseid selgitada. Pangapäevadele on kutsutud kõik töötajad, kellel töö tulla võimaldab.

- Mitteformaalse infovahetuse soodustamiseks korraldatakse üritusi -- suve- ja talvepäevi, perepäevi, töötab spordiklubi.

Panga suhtekorraldusosakonnas tegeleb sisekommunikatsiooniga kaks inimest -- üks intranetiga ja teine kõigi muude kanalitega.

Hansapank teeb sisekommunikatsiooni kulutused suhtekorralduse eelarvest.

Hansapanga siseinfo ringluse tugev külg on see, et info jõuab samaaegselt iga töötajani. Miinuseks võib aga tuua seda, et infot on väga palju ning selles orienteerumine nõuab oskusi ja aega. Samas ei ole kaevatud, et väga olulist sõnumit poleks märgatud, sest see korratakse üle.

90 töötajaga ettevõttele, nagu Mecro, oleks firma siselehe tegemine liigne kulutus. Asja- ja ajakohane leht peaks ilmuma vähemalt kord nädalas ja selleks peaks olema eraldatud ühe inimese töökoht. Kui siseleht ilmuks üks kord kuus, siis oleks enamik infot selle ilmumisel juba vananenud.

Näiteks Hansapanga siseleht on sellepärast oma töötajate seas väga populaarne, et see on hästi teostatud. Selles on palju rubriike ja illustreerivat materjali. Tiiu Allikmäe on sellele elu sisse puhunud.

Mecros on firmasisene inforinglus korraldatud järgmiselt: toimuvad regulaarsed töökoosolekud, kus info saab levida ülevalt alla ja alt üles. Eri struktuuridel on selliste töökohtumiste sagedus erinev, näiteks müügiga tegelevatel inimestel on see kord nädalas.

Kiire info edastatakse firmasisese e-mailiga, mille lugemine on töötajatele tehtud kohustuslikuks. Vajalikku teavet saab ka firmasisesest serverist. Lisaks on Mecros hea võimalus siseinfo vahetamiseks firmasisesel koolitusel, mida teeme oma töötajatele eraldi programmi alusel.

Hetkel kuum