• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venemaa hädades süüdi välisabi

    Venemaa üks tuntumaid reformipoliitikuid, endine rahandusminister ja asepeaminister Boriss Fjodorov arvustab Kauppalehtis armutult Venemaa majanduspoliitikat ja väidab, et Venemaa hädavajalikud struktuurireformid on takerdunud just IMFi Venemaa-poliitika taha. Ta esitab küsimuse, miks jagab IMF kuuendat aastat järjest Venemaale uusi laene, kui isegi esimese laenu tingimuseks olnud majandusprogramm on täitmata -- endiselt on tasakaalustamata finantspoliitika ja eelarve, tegemata maksureform ja korruptsioon on ohjeldamise asemel kasvanud. Ja vastab ise, et IMFi laenud on olnud puhtalt poliitilised, sest selle taga on Ühendriikide kartus Venemaa presidendi äraarvamatu välispoliitika ees.
    Jätkuvate rahvusvaheliste laenude tagajärjel on Fjodorovi sõnul Venemaast saanud riik, mis on täielikult dollariseerunud, riik, mis ei maksa palku ega kogu makse ja mille allilma raha voolab kasvavas tempos ?veitsi pangakontodele. Eksminister usub, et ilma rahvusvahelise abita ei oleks Venemaal jäänud lihtsalt muud üle, kui reformid ellu viia, kuid nüüd elab ta rahulikult IMFi kulul, tagades läänele näilise poliitilise stabiilsuse.
    Välisabi hukatuslikku mõju Venemaale on hoopis teise nurga alt vaadelnud Moskva siirdemajanduse instituudi ehk rohkem tuntud Gaidari instituudi juhataja Jevgenia Serova. Ta väidab, et sel aastal Venemaale lubatud Euroopa Liidu ja USA toiduabi, mille koguväärtus on 1,5 miljardit dollarit, ei teeni Venemaa huve, sest seal ei ole toidupuudust, vaid et selle tõeline eesmärk on toetada doonorriikide põllumajandustootjaid ja säilitada Venemaal müügikanalid, mis kadusid ekspordi katkemisega, kui mullu augustis puhkes seal kriis.
    Serova nimetab toiduabi tagajärgi Venemaale hukatuslikuks. Esiteks lööb see segamini kujunenud turuhindade süsteemi ja teiseks lõhub tsentraalselt jaotatav toiduabi Venemaal tekkinud haprad müügivõrgud, kus on oodata tuhandete Vene ettevõtjate pankrotti. Kolmandaks on juba märke, et osa toiduabist on jälle läinud maffia kätte, kes on pakkunud seda müüa lääne toiduainefirmadele.
    Paistab, et kuni kui Vene majanduses kehtivad Murphy seadused, on seal raske edu saavutada. Ilmselt läheb tõeks Boriss Fjodorovi ennustus, mille kohaselt tõelised reformid algavad Venemaal alles pärast 2004. a presidendivalimisi ehk siis, kui enamik Nõukogude aja kommuniste on mulla all. Peaminister Stepa?inisse Fjodorov eriti ei usu, nimetades teda Kremli marionetiks ja Primakovi kursi jätkajaks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.