• Jaga lugu:

    Venemaa hädades süüdi välisabi

    Venemaa üks tuntumaid reformipoliitikuid, endine rahandusminister ja asepeaminister Boriss Fjodorov arvustab Kauppalehtis armutult Venemaa majanduspoliitikat ja väidab, et Venemaa hädavajalikud struktuurireformid on takerdunud just IMFi Venemaa-poliitika taha. Ta esitab küsimuse, miks jagab IMF kuuendat aastat järjest Venemaale uusi laene, kui isegi esimese laenu tingimuseks olnud majandusprogramm on täitmata -- endiselt on tasakaalustamata finantspoliitika ja eelarve, tegemata maksureform ja korruptsioon on ohjeldamise asemel kasvanud. Ja vastab ise, et IMFi laenud on olnud puhtalt poliitilised, sest selle taga on Ühendriikide kartus Venemaa presidendi äraarvamatu välispoliitika ees.
    Jätkuvate rahvusvaheliste laenude tagajärjel on Fjodorovi sõnul Venemaast saanud riik, mis on täielikult dollariseerunud, riik, mis ei maksa palku ega kogu makse ja mille allilma raha voolab kasvavas tempos ?veitsi pangakontodele. Eksminister usub, et ilma rahvusvahelise abita ei oleks Venemaal jäänud lihtsalt muud üle, kui reformid ellu viia, kuid nüüd elab ta rahulikult IMFi kulul, tagades läänele näilise poliitilise stabiilsuse.
    Välisabi hukatuslikku mõju Venemaale on hoopis teise nurga alt vaadelnud Moskva siirdemajanduse instituudi ehk rohkem tuntud Gaidari instituudi juhataja Jevgenia Serova. Ta väidab, et sel aastal Venemaale lubatud Euroopa Liidu ja USA toiduabi, mille koguväärtus on 1,5 miljardit dollarit, ei teeni Venemaa huve, sest seal ei ole toidupuudust, vaid et selle tõeline eesmärk on toetada doonorriikide põllumajandustootjaid ja säilitada Venemaal müügikanalid, mis kadusid ekspordi katkemisega, kui mullu augustis puhkes seal kriis.
    Serova nimetab toiduabi tagajärgi Venemaale hukatuslikuks. Esiteks lööb see segamini kujunenud turuhindade süsteemi ja teiseks lõhub tsentraalselt jaotatav toiduabi Venemaal tekkinud haprad müügivõrgud, kus on oodata tuhandete Vene ettevõtjate pankrotti. Kolmandaks on juba märke, et osa toiduabist on jälle läinud maffia kätte, kes on pakkunud seda müüa lääne toiduainefirmadele.
    Paistab, et kuni kui Vene majanduses kehtivad Murphy seadused, on seal raske edu saavutada. Ilmselt läheb tõeks Boriss Fjodorovi ennustus, mille kohaselt tõelised reformid algavad Venemaal alles pärast 2004. a presidendivalimisi ehk siis, kui enamik Nõukogude aja kommuniste on mulla all. Peaminister Stepa?inisse Fjodorov eriti ei usu, nimetades teda Kremli marionetiks ja Primakovi kursi jätkajaks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Ekspress Grupp pikendas finantsjuhi volitusi
Ekspress Grupi nõukogu otsusega pikendati juhatuse liikme ning finantsjuhi Signe Kukini volitusi kuni 2024. aasta lõpuni, teatas ettevõte börsile.
Ekspress Grupi nõukogu otsusega pikendati juhatuse liikme ning finantsjuhi Signe Kukini volitusi kuni 2024. aasta lõpuni, teatas ettevõte börsile.
Koroonaviiruse Delta tüvi saadab vaktsineerituid haiglasse
Koroonaviiruse Delta variandiga satub haiglasse omajagu vaktsineeritud inimesi, selgub kümne juhtiva koroonaeksperdi intervjuust, kes tõdevad, et vaktsiinide peamine eesmärk oli algusest peale ära hoida just rasket põdemist ja surma.
Koroonaviiruse Delta variandiga satub haiglasse omajagu vaktsineeritud inimesi, selgub kümne juhtiva koroonaeksperdi intervjuust, kes tõdevad, et vaktsiinide peamine eesmärk oli algusest peale ära hoida just rasket põdemist ja surma.
Raadiohommikus: koroonapiirangute piirid, keskpanga uued sihid, nutihilbuäri, olümpiabuum
Hommikuprogrammi külaline on endine õiguskantsler, vandeadvokaat Allar Jõks, kellega arutleme koroonapiirangute seaduslikkuse üle; kas ja kuidas saab kolmanda laine ajal kehtestada lockdown'i, kuidas tuleks suhtuda vaktsineeritud ja vaktsineerimata kodanike segregatsiooni.
Hommikuprogrammi külaline on endine õiguskantsler, vandeadvokaat Allar Jõks, kellega arutleme koroonapiirangute seaduslikkuse üle; kas ja kuidas saab kolmanda laine ajal kehtestada lockdown'i, kuidas tuleks suhtuda vaktsineeritud ja vaktsineerimata kodanike segregatsiooni.