Venemaa hädades süüdi välisabi

Venemaa üks tuntumaid reformipoliitikuid, endine rahandusminister ja asepeaminister Boriss Fjodorov arvustab Kauppalehtis armutult Venemaa majanduspoliitikat ja väidab, et Venemaa hädavajalikud struktuurireformid on takerdunud just IMFi Venemaa-poliitika taha. Ta esitab küsimuse, miks jagab IMF kuuendat aastat järjest Venemaale uusi laene, kui isegi esimese laenu tingimuseks olnud majandusprogramm on täitmata -- endiselt on tasakaalustamata finantspoliitika ja eelarve, tegemata maksureform ja korruptsioon on ohjeldamise asemel kasvanud. Ja vastab ise, et IMFi laenud on olnud puhtalt poliitilised, sest selle taga on Ühendriikide kartus Venemaa presidendi äraarvamatu välispoliitika ees.

Jätkuvate rahvusvaheliste laenude tagajärjel on Fjodorovi sõnul Venemaast saanud riik, mis on täielikult dollariseerunud, riik, mis ei maksa palku ega kogu makse ja mille allilma raha voolab kasvavas tempos ?veitsi pangakontodele. Eksminister usub, et ilma rahvusvahelise abita ei oleks Venemaal jäänud lihtsalt muud üle, kui reformid ellu viia, kuid nüüd elab ta rahulikult IMFi kulul, tagades läänele näilise poliitilise stabiilsuse.

Välisabi hukatuslikku mõju Venemaale on hoopis teise nurga alt vaadelnud Moskva siirdemajanduse instituudi ehk rohkem tuntud Gaidari instituudi juhataja Jevgenia Serova. Ta väidab, et sel aastal Venemaale lubatud Euroopa Liidu ja USA toiduabi, mille koguväärtus on 1,5 miljardit dollarit, ei teeni Venemaa huve, sest seal ei ole toidupuudust, vaid et selle tõeline eesmärk on toetada doonorriikide põllumajandustootjaid ja säilitada Venemaal müügikanalid, mis kadusid ekspordi katkemisega, kui mullu augustis puhkes seal kriis.

Serova nimetab toiduabi tagajärgi Venemaale hukatuslikuks. Esiteks lööb see segamini kujunenud turuhindade süsteemi ja teiseks lõhub tsentraalselt jaotatav toiduabi Venemaal tekkinud haprad müügivõrgud, kus on oodata tuhandete Vene ettevõtjate pankrotti. Kolmandaks on juba märke, et osa toiduabist on jälle läinud maffia kätte, kes on pakkunud seda müüa lääne toiduainefirmadele.

Paistab, et kuni kui Vene majanduses kehtivad Murphy seadused, on seal raske edu saavutada. Ilmselt läheb tõeks Boriss Fjodorovi ennustus, mille kohaselt tõelised reformid algavad Venemaal alles pärast 2004. a presidendivalimisi ehk siis, kui enamik Nõukogude aja kommuniste on mulla all. Peaminister Stepa?inisse Fjodorov eriti ei usu, nimetades teda Kremli marionetiks ja Primakovi kursi jätkajaks.