Börs ootab liitu

«Liitumine mõne börside ühendusega on Eestile pikas perspektiivis ainus viis vältida kõrvalejäämist Euroopa kapitaliturust,» ütles Tallinna börsi juhatuse esimees Gert Tiivas eile.

Balti börside juhid arutasid võimalikku liitumist NOREXi alliansiga möödunud reedel Stockholmi ja Kopenhaageni börside esindajatega. NOREXiga liitunud Stockholmi ja Kopenhaageni börs töötavad ühises süsteemis alates juunist. Lähinädalatel otsustab ühinemise Oslo börs.

Tallinna börsi nõukogu esimees Peeter Saks ütles, et tema arvates on NOREXiga liitumine parim võimalus. «Ega väikeste omavaheline ühinemine eriliselt midagi ei anna,» nentis ta, kommenteerides alternatiivset Balti börsi loomise ideed.

Investeerimispanga Lõhmus-Haavel-Viisemann osanik Tõnis Haavel eelistab Balti börsi loomist. «Sellisel juhul oleks üks kindel koht, kus kaubelda Balti ettevõtetega. NOREXis ollakse suure süsteemi väike osa,» ütles ta.

Ka Hansapanga maakler Lauri Lind arvas, et suures süsteemis jääksid väikesed Eesti firmad tagaplaanile, mistõttu olulist elavnemist kauplemisel pole oodata. «Hansa- ja Ühispanga aktsiad on ka praegu Helsingis kaubeldavad, aga käibed on ikkagi väikesed,» tõi ta näite.

Skandinaavia kauplemissüsteemis paraneb välisinvestorite ligipääs turule. «Praegu piirdub investorite baas Eesti ja mõnede Soome ning Rootsi maaklerfirmadega,» rääkis Gert Tiivas. «NOREXis kaupleb üle 90% maailma suurimatest maaklerfirmadest.»

Tallinna börsil noteeritava Merko Ehituse juhatuse liige Ülo Metsaots ütles, et Euroopa süsteemis hakkab börs paremini näitama ettevõtete tegelikku väärtust. «Aktsiaid ei mõjuta enam nii palju subjektiivsed tegurid ja ka riigi makromajanduslik olukord ei võimendu hindades.»

Kohalikele investoritele tähendab Eesti aktsiate käibe kasv paremat võimalust oma investeeringult tulu teenida. Samuti tõuseb väärtpaberivahendajate kvaliteet, sest kohalike maakleritega hakkavad konkureerima välisfirmad. NOREXiga ühinemisel saavad Eesti investorid ka lihtsamalt investeerida välisfirmadesse, sest otsene ligipääs kahandab vahendus- ja komisjonitasudele tehtavaid kulutusi.

«Loomulikult parandab see Eesti investori olukorda, kui tal on valikuvõimalust rohkem,» lausus Merko Grupi kaudu mitmes Eesti börsifirmas osalusi omav Metsaots, kes enne börsikrahhi ka ise aktiivselt aktsiaturul mängis. «Kindlasti on see samm selles suunas, et eestlased hakkaksid jälle rohkem vaba raha börsile investeerima.»