Kaja Koovit • 10 august 1999

Investeerimispankurid pingutavad püksirihma

Konkurents Eesti investeerimispanganduses on tugevamaks läinud, leiavad sel alal tegutsejad. Peamised tegijad sel turul on Balti Cresco Investeerimisgrupp, Hansa Investments, Lõhmus-Haavel-Viisemann, Suprema, Hansabank Markets. «Äraelamiseks jätkub tööd kõigile, aga ratsa rikkaks saamiseks on neid firmasid liiga palju,» arvab Hendrik Igasta Supremast.

Paari aasta taguse perioodiga võrreldes on investeerimispanganduse suunad oluliselt muutunud. Börsi kõrgperioodil oli põhiline tegevus ja teenimisallikas avalike emissioonide korraldamine ja ettevõtete börsile viimine.

Täna tegeletakse rohkem ettevõtete nõustamise ja ümberstruktureerimisega.

«Investeerimispangandus peab lähtuma majanduse üldisest arengust ja seega kehtivad siin samasugused tsüklid nagu majanduse arenguski,» põhjendab muutusi Balti Cresco Investeerimisgrupi juhatuse esimees Andres Rätsepp.

Kui aktsiaemissioonide korraldamisega teenitakse umbes 5 protsenti tehingu maksumusest, siis nõustamise, ettevõtete ülevõtmise, ühendamise ja strateegilise osaluse müügi eest makstakse reeglina vaid paar protsenti. Vaid juhul, kui sellega kaasneb ka finantseerimine, võib teenustasu ulatuda 5 protsendini, selgitab Hendrik Igasta Supremast.

Konkurents viib teenustasud alla ja ega ettevõtete omanikudki taha raha hea meelega välja käia. Tihti on ettevõtte nõukogu kinnitanud teenustasu ülempiiri. Kui ettevõttel on tarvis 100 ühikut raha ja see on talle eluküsimus, ei tohiks olla vahet, kas maksta selle hankijale üks, kolm või viis ühikut teenustasuks, peamine eesmärk peaks olema selle raha võimalikult kiire kättesaamine, ütleb Igasta välja pankuritepoolse nägemuse.

Pakutavate teenuste hind on küllalt kõrge, aga lõpptulemus võib kulud mitmekordselt üles kaaluda. Seevastu investeerimispanga teenust liiga kalliks põlanud ettevõtjate kooliraha võib kokkuvõttes oluliselt suuremaks minna, arvab Rätsepp.

Baltimaade turg ja siinsed ettevõtted on maailma mastaabis liiga väikesed, mistõttu nende ettevõtete arv, kes on ise võimelised arenguks vajalikku raha hankima, on vähenenud ja ettevõtted pole suutelised kasvama, selgitab majanduses valitsevat olukorda Hansa Investmentsi juhatuse liige Jason Grenfell-Gardner.

Raha on, võlga saab, aga seda seemet, millest alustada, ehk riskikapitali siinsel turul ei ole, toob Suprema juhatuse esimees Peeter Saks välja põhilise probleemi ja tegevusvaldkonna.

Eesmärki siinseid ettevõtteid kalli raha eest väliskapitalile maha müüa hindab Grenfell-Gardner liiga lühinägelikuks. «Hea küll, müüme. Aga mis jääb Eestile alles, kui jukkadele ja pekkadele on kõik maha müüdud,» küsib mees, kes aastaga on eesti keele ära õppinud.

«Investeerimispangandusega tegelejad saavad julgustada ettevõtjaid ideid välja pakkuma, selgitades ja näidates, et raha on võimalik saada,» selgitab ühte tegevusvaldkonda Grenfell-Gardner. Maailmas on teatud kompetents ja teiselt poolt on turg, kuhu seda kompetentsi saab suunata.

Et olla nõustamistegevuses edukas, tuleb investeerimispankuritel üha rohkem süveneda ettevõtete tegevusvaldkondadesse ja teadmisi täiendada, räägib Hansabank Marketsi investeerimispanganduse osakonna juhataja Tõnu Pekk.

Teisalt on siinne turg liiga väike, et erinevatele sektoritele spetsialiseerunud inimestele tööd anda, ning kasulikum tuleb välismaalt partnereid kaasata. Konsortsium võimaldab kaasata spetsiifilist oskusteavet, mida siinsetel firmadel napib. Välisfirmad omakorda on huvitatud siinseid olusid tundva partneri kaasamisest.

Suprema peab enda maiuspalaks valitsuse nõustamist Eesti Energia erastamisel. Samas on iga infrastruktuuri erastamine isesugune ning eeldab erinevat lähenemist, mistõttu Eesti Energia nõustamine ei anna Supremale eelist näiteks naabervabariigis samaväärsel konkursil osalemisel, möönab Igasta.

Magus suutäis on firmadele ka Eesti Raudtee erastamine, kuigi sellest ei taheta lähemalt rääkida, sest tingimusi ei ole veel avaldatud.

Suurettevõtteid on aga Eestis vähe ning ainult neile lootma jääda ei saa, mistõttu väärtustatakse kõiki kliente. Erastamise kõrval on palju väiksemaid ekspertiise, kus saab enda oskusi rakendada. «Kui klient näeb, et asi on talle kasulik, tellib ta meilt ka väiksemamahulist teenust, pikaajaline suhe on väga väärtuslik,» lausub Pekk.

Viimase aja trend investeerimispanganduses on ingliskeelse lühendina MBO (management buy out) ehk olukord, kus firma tegevjuhid ostavad endistelt omanikelt firma välja. Seda teed on läinud Hansa Investments ning ka Suprema. Investeerimispanga Lõhmus-Haavel-Viisemann ehk LHV, nagu seda kitsamas ringis kutsutakse, lõid Hansapank Marketsi endised töötajad.

«Investeerimispanga edukus on kinni inimeste loovuses ja mõtlemises. Raske on töötegijaid vaid kindla kuupalgaga motiveerida,» põhjendab trendi Suprema juhatuse esimees Peeter Saks.

Hansabank Marketsi teist nädalat ametis olev investeerimispanganduse osakonna juhataja Tõnu Pekk ei jaga arvamust, et töötajaid motiveerib vaid firma omanikeringi kuulumine. Töötulemusest sõltuvat motivatsioonisüsteemi on võimalik luua ka palgatöölistele, sest selles valdkonnas on tulu selgelt mõõdetav, on Londoni Ärikoolis finantsteaduste magistrikraadi kaitsnud mees veendunud.

Panga juures tegutsevale osakonnale annab kindlust ka panga nimi. «Iga inimest ei suuda klient kontrollida, aga panga nimega seotus annab kindlustunde,» lausub Pekk.

Hetkel kuum