Kristina Traks • 12 august 1999

Tollid tulevad uuel aastal

«Sügise jooksul peaks riigikogu tollitariifiseaduse vastu võtma ja tollid hakkavad uuest aastast kolmandate riikide suhtes kehtima,» ütles riigikogu rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson eile. «ELiga liitumisel tuleb tollid niikuinii kehtestada.» Majanduslik kasu tollide kehtestamisest ulatuks Jürgensoni sõnul sadadesse miljonitesse kroonidesse.

Riigikogu maaelu komisjoni esimees Vambo Kaal ütles, et tollide kehtestamine kolmandate riikide suhtes on loogiline samm. «Et põllumehed seda nõuavad, on teisejärguline,» ütles Kaal. «Kui meil kaks aastat enne ELiga liitumist tollid ei kehti, öeldakse, et me pole liitumiseks valmis.»

Kolmandateks riikideks nimetatakse riike, mis pole ELi liikmed ja millega Eestil pole vabakaubanduslepingut. Näiteks on sellised riigid Uus-Meremaa, Austraalia, Venemaa, Kanada ja USA. Uus-Meremaalt ja Austraaliast vedas piimanduskontsern Ühinenud Meiereid eelmisel aastal Eestisse suures koguses võid, mida töötles siin Venemaa tarvis ümber, USAst tuuakse Eestisse kanakoibi.

Eelmine majandusminister Jaak Leimann ütles, et praegu on raske hinnata tollide võimalikku mõju majandusele. «See sõltub paljuski kolmandate riikide käitumisest, kas langeb sealt import päris ära või hakatakse sama kaupa Eestisse tooma mingit muud teed mööda,» ütles Leimann. «Minu arvamus on, et tollid siiski majandusele väga suurt mõju ei avalda, rohkem on tollidest saanud müüt.»

«Ma pole kindel, et neist tollidest mingit majanduslikku kasu on,» ütles Raplamaa talupidaja Kalle Hamburg. «Kolmandatest riikidest saab ju kaubavood neljandatesse ja viiendatesse riikidesse ümber suunata.»

Hamburgi sõnul omaks tollide kehtestamine suuremat efekti, kui tollimaks tuleks ka valmistoodangule, mitte ainult toorainele. «Kindlasti pole tollid mingi võluvõti kõikide põllumeeste probleemidele,» lisas ta. Riigikogu hakkab tollitariifi seaduse eelnõu arutama septembri keskel.

Hetkel kuum