Andres Reimer • 15 august 1999

Eesti-Vene jahe sügis

Venemaa valitsus taotleb Eesti kaupade suhtes topelttolle kaotava majanduskoostöö lepingu sõlmimist juba tänavu, ütles alles juunis peaminister Mart Laariga kohtunud Venemaa valitsuse liige Anatoli Lissitsõn. Kuid tänaseks on majanduslepingute peatse sõlmimise lootus kustunud, sest eelmisel nädalal vallandas Venemaa president Boriss Jeltsin Eestiga häid majandussuhteid oluliseks pidanud peaminister Sergei Stepa?ini, nimetades valitsusjuhiks vastuluure direktori Vladimir Putini.

Peaminister Mart Laar ütleb, et tema ei näe väljavaateid Eesti-Vene kaubavahetuse kiireks ja stabiilseks kasvuks, sest Venemaa jääb lähiaegadel suhteliselt kõrge riskiga turuks. «Ükski majandusleping ei suuda likvideerida näiteks neid põhjusi Venemaal, mis viisid 1998. aasta augustikriisini,» ütleb Laar.

Eesti ja Venemaa valitsustevahelise ühiskomisjoni Eesti poolne sekretär Kaja Tael ütleb, et topelttolle kaotava majanduskoostöö lepingu sõlmimine veel tänavu on vähetõenäoline. «Kui delegatsioonid peaksid majanduslepingute kooskõlastamiseni jõudma detsembris, siis lepingute ratifitseerimiseks vajalik kooskõlastuste aeg on tunduvalt pikem,» ütleb Tael.

Venemaa toob taas esiplaanile nõudmised venelaste õiguste laiendamiseks Eestis ja vastuseisu Eesti pürgimisele NATOsse, kinnitab Venemaa suursaadik Tallinnas Aleksei Gluhhov. «Eesti valmisoleku puudumine täita mitmeid kohustusi, ennekõike humanitaarvaldkonnas, on viinud kaubanduse normaalse õigusliku baasi loomises seisakuni.»

«Tehingud Eestiga peaksid tõotama Venemaale ülisuurt rahalist kasu, et Moskva praegu üldse hakkaks majanduslepingutele mõtlema,» ütleb tundmatuks jääda sooviv Venemaa välisministeeriumi töötaja. «Mina seda kasu ei näe.»

Ühiskomisjoni järgmine istung, mis kooskõlastaks majanduskoostöö lepingu, peaks varasema kava kohaselt toimuma detsembris Moskvas, kuid osapooled ei ole selles veel lõplikult kokku leppinud.

Sellegipoolest säilitab Tael mõõduka optimismi, sest tema sõnul pole Venemaa delegatsioon seni veel tagasi pöördunud majanduslepete sidumisele humanitaarküsimustega.

Eestis mõjutab Venemaaga majanduslepingute puudumine ja topelttollid kõige rohkem toiduainetööstust ja põllumehi, kes on kaotanud traditsioonilise turu. Akadeemik Mihhail Bron?teini andmetel läks 80ndatel aastatel ligi 40 protsenti Eesti põllumajandustoodetest idaturule, kuid praeguseks on idaturg käest sulamas. «Tagajärjeks on põllumajanduse hääbumine ja taluniku ülimadal palk,» kirjutas Bron?tein aprillis Äripäevas.

Kui veel aasta tagasi oli majanduslepingute sõlmimine Eesti ettevõtjatele kuum teema, siis praegu suhtuvad nad topelttollide kaotamise võimalusse juba üpris ükskõikselt, sest on leidnud töökindlad moodused nendest mööda hiilimiseks. Eesti ettevõtjad müüvad topelttollidest pääsemiseks oma kauba tollilaos tegelikust tunduvalt madalama hinnaga usaldusväärsele offshore-firmale, kes kauba omakorda kasulikult Venemaal maha müüb.

«Vaatamata topelttollidele ärisuhted toimivad ja mõlemale poolele kasulik äri pole kunagi tegemata jäänud,» ütleb aktsiaseltsi Ühinenud Meiereid juhatuse liige Jaan Madis.

Kaubandus-tööstuskoja direktor Mart Relve ütleb, et Eestil pole Venemaaga majandussuhete parandamiseks eriti põhjust rabeleda, sest Venemaa on deklareerinud kaubanduse enamsoodustusrezhiimi laiendamist kõikidele maailma kaubandusorganisatsiooni WTO liikmetele. Eesti saab WTO liikmeks tänavu.

«Venemaa osatähtsus Eesti väliskaubanduses väheneb pidevalt, olles tänaseks langenud juba kolmandale kohale,» selgitas Relve. «Pole tähtis, kas Venemaa on Eestile 3. või 6. kaubanduspartner -- ta jääb meile suurima potentsiaaliga naaberriigiks.»

Tänavu hakkasid Venemaa poliitilised etteheited Eesti suhtes juba ununema, valitsustevaheline ühiskomisjon raporteeris pressikonverentsidel edasiminekust kõikides läbirääkimispunktides. «Poliitika poliitikaks, kuid majandus on esmatähtis,» selgitasid Venemaa ametnikud ja poliitikud kuluaarides.

Veebruaris kinnitas Toompead külastanud riigiduuma kommunistist liige Viktor Vorogu?in, et duumas ei valitse Eesti vastaseid meeleolusid. «Piisab, et valitsus teeks riigiduumale ettepaneku vajalike lepingute ratifitseerimiseks.»

Vorogu?in võitles majanduslepingute sõlmimise eest, et elavdada Eestiga piirnevates Venemaa oblastites ettevõtlust ja luua uusi töökohti. Samal ajal teatas toonane Venemaa asepeaminister, endine Leningradi oblasti kuberner Vadim Gustov, et Venemaa senine majanduspoliitika Eesti suhtes pole ennast õigustanud. Gustovi sõnul paraneb Eestis elavate venelaste olukord siis, kui Eesti ja Venemaa seavad korda majandussuhted.

Näib, et Dagestanis puhkenud islamisõda, eelseisvad riigiduuma valimised ja peaministri vahetus tõmbasid Eesti-Vene majandussuhete positiivsetele arengutele kriipsu peale.

Kuna Venemaa juhid kulutavad edasiviivateks lahendusteks vajaliku energia võitlusele sisemise julgeoleku ja riigi terviklikkuse säilitamise eest, võtab Venemaa Eesti suhtes tõenäoliselt kasutusele vanad suhtlemismudelid. Eesti ja Venemaa astuvad uude sajandisse tõrksate naabritena.

Intervjuu Eesti Vabariigi peaministri Mart Laariga

Kuidas hindate Eesti-Vene majandussuhete hetkeseisu?

Näen märke kaubanduse elavnemisest, kuid Venemaa on ja jääb lähiajal suhteliselt kõrge riskiga turuks. Väljavaated kiireks ja stabiilseks kasvuks pole seetõttu just ülearu head.

Eesti-Vene majandussuhteid on viimase aasta jooksul kujundanud kaks üldjoontes muutumatut mõjurit. Need on riigisiseselt rakendatav majandus- ja rahanduspoliitika ning partneri suhtes rakendatav välismajanduspoliitika.

Venemaa augustikriisi järgsed raskused on praeguseks kaubavahetuse ja muu majandussuhtluse vallas osaliselt ületatud. Taaskäivitunud on maksesüsteem Venemaal ning inflatsioon püsib piirides, kus kaupadele on võimalik määrata hindu.

Meie hoiakud on olnud püsivamad kui Venemaa omad. Meie pole muutnud oma majandus- ja rahanduspoliitikat, samuti pole Eesti rakendanud Venemaa suhtes kaubanduspiiranguid ja takistusi.

Kuidas mõjutab majanduslepingute sõlmimine Eesti-Vene majandussuhete arengut ja Eesti majandust?

Lepingud lihtsustaksid nii ettevõtjate tegevust Venemaa asutustega suhtlemisel kui võimaldaksid ka Eesti riigil paremini kaitsta oma kodanike ja firmade huve Venemaal.

Selge on aga ka see, et ükski majandusleping ei suuda likvideerida näiteks neid põhjusi, mis viisid Venemaa 1998. aasta augustikriisini. Seega ei kao ettevõtja jaoks Eesti-Vene majandusalaste baaslepingute sõlmimisel kuhugi Vene turule omased riskifaktorid.

Eesti ja Venemaa vahelist kaubandus-majanduskoostöö kokkulepet võib käsitleda ka kui teatavat sissejuhatust Euroopa Liidu--Venemaa partnerlus- ja koostöökokkuleppe majandussätete rakendumisele Eesti ja Venemaa suhetes.

Mis takistab majanduslepingute sõlmimist?

Loodan, et Venemaa võimalikult peatselt muudab oma senist seisukohta, mille järgi on Eesti suhtes poliitilistel põhjustel kehtestatud diskrimineeriv kaubandusrezhiim.

Millisena näete majanduslepingute allakirjutamise ja ratifitseerimise võimalikku käiku ja ajakava?

Nagu korduvalt varemgi olen rõhutanud: Eesti on lepingute sõlmimiseks valmis. Ootan, et demokraatia tugevnemine ja positiivne areng Venemaal viib samasuguse valmisolekuni sealpool.

Intervjuu Venemaa Föderatsiooni suursaadikuga Eestis Aleksei Gluhhoviga

Kuidas hindate Eesti ja Venemaa suhete hetkeseisu?

Ametlikes suhetes on viimastel kuudel märgata normaliseerumist, sest parafeeritud on piirileppe tekst ja mitmed teised lepped.

Kuid seejuures on juba kahe aasta jooksul külmutatud, ja seda mitte Vene poole süül, tuhandetele eestlastele ja venelastele eluliselt tähtis lihtsustatud piiriületuse kord piiriäärsete alade elanikele.

Kuid kaubandus-majanduslepingu ettevalmistamist on juba alustatud. Juuni alguses kirjutati meie maade poolt alla tollikoostöö leping. Loodan, et see töö kannab uusi vilju juba tänavu.

Kuidas mõjutab majanduslepingute sõlmimine Eesti-Vene majandussuhete arengut?

Majanduslepingud saavad tugineda üksnes vastastikuse kasu põhimõttel. Eesti suveräänsuse taastamise perioodil oli Venemaa valmis arendama Eestiga kõige soodsamaid majanduslikke ja kaubanduslikke suhteid. Kuid Eesti valmisoleku puudumine täita mitmeid kohustusi, ennekõike humanitaarvaldkonnas, on viinud kaubanduse normaalse õigusliku baasi loomises seisakuni.

Mis takistab majanduslepingute sõlmimist?

Pole saladus, et Venemaa printsipiaalne prioriteet on kaaskodanike ja kaasmaalaste olukord. Me oleme Eesti tähelepanu korduvalt juhtinud vajadusele otsustavalt kiirendada naturaliseerimisprotsessi, lahutatud perede taasühendamist, elamislubade andmist sõjaväepensionäridele, keeleseaduse ja valimisseaduse diskrimineerivate paranduste muutmist, õiguste eest võitlejate kohtuliku jälitamise lõpetamist, vene keelele ja haridusele eriseisundi andmist, õigeusu kiriku ümber tekkinud olukorra reguleerimist.

Venemaal hinnati negatiivselt Eesti juhtkonna toetust NATO tegevusele Serbias. Samuti suhtutakse meil halvasti Eesti valitsevate ringkondade püüdlustele ühineda NATOga, vaatamata Venemaa valmisolekule anda Eesti suveräänsusele rahvusvaheline garantii.

Millisena näete majanduslepingute allakirjutamise ja ratifitseerimise võimalikku käiku ja ajakava?

Nii Venemaa riigiduumas kui ka Eesti riigikogus on opositsioonilised fraktsioonid. Pole saladus, et Venemaa riigiduuma kritiseerib Eestit venelastesse halva suhtumiste pärast. Majanduslepinguid ette valmistades peame arvestama parlamentide võimalike seisukohavõttudega, pakkudes pingeid tekitavatele probleemidele harmoonilisi lahendusi.

Hetkel kuum