Erik Samel • 15. august 1999 kell 22:00

EVP-laen on populaarne

EVP-laenu on alates 1997. aasta algusest saanud ligi 1900 inimest, keskmine laenusumma on 180 000 krooni.

EVP-laenu saavad üürnikud, kes elavad õigusjärgsetele omanikele tagastatud majades. Selliseid maju on kokku üle 5200 ja neis elab 23 000 leibkonda. Kuna laenutaotleja peab kolmandiku ulatuses ise uue eluaseme ostu finantseerima, siis paljud tagastatud majades elavatest inimestest EVP-laenu võtmist ei kavanda.

Seni on laenusoovijate hulk ületanud pankade võimalused kohe laenu anda -- viimase ajani on inimesed pankadele esitanud taotlusi ligikaudu kaks korda suurema summa ulatuses, kui Eesti Eluase on pankadele raha väljastanud. Taotluse vastuvõtmisest laenu saamiseni kulub enamasti poolteist kuud.

Uusi avaldusi hakatakse vastu võtma alles pärast seda, kui kõigile eelmisel korral taotluse esitanud inimestele on laen väljastatud. EVP-laenu väljastamisega tegelevad praegu Eesti Ühispank ja Optiva Pank, kuni pankrotini tegeles sellega ka ERA Pank.

Optiva Panga turukommunikatsioonidirektori Ranno Pajuri sõnul on olukord EVP-laenude andmisel praeguseks normaliseerunud. Eelmisel neljapäeval laekus üürnikelt panka taotlusi 10 miljoni krooni ulatuses, laenuressurss oli 15 miljonit krooni.

Ühispanga laenuarendusosakonna spetsialisti Triin Messimase sõnul vaadatakse taotlused läbi laekumise järjekorras.

Peamine tingimus on, et laenu sooviv isik pidi elama tagastatavas majas üürilepingu alusel tagastamise hetkel ja peab elama seal ka praegu. Laenu võib taotleda mitte ainult n-ö õigustatud isik, vaid ka temaga praegu alaliselt koos elav perekonnaliige.

Laenu taotlemiseks tuleb avada pangas arvelduskonto ja kanda sellele omafinantseerimise osa. Kuna laen tagastatakse enamasti koheselt ühekordse tehinguna EVPdes, peab kliendil olema ka EVP-arve samas pangas. Taotluse esitamisel peavad inimesel olema kaasas nii vana kui ka uue elamispinna hindamisaktid.

Laenusummad ei ole väga suured, kuna maksimumsumma, mida taotleda saab, on kaks kolmandikku odavama korteri turuväärtusest (arvesse võetakse praeguse ja ostetava korteri turuväärtus). Kui praeguse korteri turuväärtus on väga väike, siis laenu abil pole võimalik kesklinna korterit osta.

Vältimaks võimalust, et laenuraha ei kasutata sihtotstarbeliselt, kannab pank raha läbi laenu saaja arve otse korteri müüja arveldusarvele.

Pindi Kinnisvara Tallinna büroo juhataja Kalev Roosivälja hinnangul on EVP-laenudel pikemas perspektiivis oluline mõju kinnisvaraturule, kuna suureneb kaubeldavate kinnisvaraobjektide arv.

Et laenusumma ei ületa enamasti 200 000 krooni, siis suureneb kinnisvaraturu aktiivsus näiteks Tallinnas eelkõige «mägedel».

Kuna inimesed on saanud selle laenu kohta vajaliku informatsiooni ja pangad on saanud hea töökogemuse, siis väga suuri probleeme EVP-laenudega ei ole. Kuigi me tegutseme juba 1997. aasta algusest, pole kõikide üürnikeni siiski jõudnud info laenu võimalikkusest ning mõni neist võib alles pärast EVP-laenude andmise lõpetamist avastada, et selline võimalus olemas oli.

Sihtasutus Eesti Eluase saab raha EVP-laenu finantseerimiseks 25% erastamisest laekuvatest vahenditest. Minu hinnangul oleks laenuraha kokku vaja 700 miljonit kuni 1 miljard krooni.

Seni oleme pankadele väljastanud 401 miljonit krooni. Erastamisest on prognooside alusel tulemas veel ca 200 miljonit krooni ning kui EVP-laenule ei leita lisafinantseerimisallikaid, siis võib rahast puudu tulla.

Tänavu on EVP-laenu andmine sujunud paremini kui eelmistel aastatel, erastamisest on raha laekunud üle ootuste hästi. Praeguseks on meil käes sama palju raha, kui saime kogu möödunud aasta jooksul.

Teiste riikide kogemus näitab, et elanikest 25--35% pole huvitatud omanikuks olemisest.

Eestis on praegu omanikke peaaegu 90%, seega on nendest hingelt üürnikke 25--30%, mida näitas ka sundüürnike hulgas korraldatud uurimus. Osa sundüürnikest ootab, et neile pakutaks olemasoleva üüripinna asemele uut üüripinda. Eestis seda protsessi seni reguleeritud ei ole.

EVP-laenu andmist pole esialgu kavas lõpetada. Kui erastamisprotsessist sihtasutusse Eesti Eluase raha ka edaspidi laekub, siis jätkub EVP-laenu projekt vähemalt järgmise aasta lõpuni, mil EVP-kroonid seniste kavade kohaselt kehtivuse kaotavad.

Vt. ka tabel

Hetkel kuum