Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Välireklaami maht kasvab kõige enam
Tänavu esimesel poolaastal on meediareklaami investeeritud raha vähenenud 12% võrreldes 1998. aasta sama ajavahemikuga, näitab esialgne kokkuvõte.
Olukord meediaharude lõikes on küllaltki erinev (muutuste analüüs lähtub hinnakirja hindadest ja eeldusest, et allahindlused on eelmise aastaga võrreldes samal tasemel).
Tõenäoliselt on enim kasvanud investeeringud internetireklaami, kuid selle kohta täpsed andmed puuduvad. Olukord meediakanalite lõikes on aga väga erinev, nt loetavamate ajalehtede hulgas on nii neid, mille reklaamitulu on 10--20% vähenenud, kui ka neid, mille reklaamitulu on samavõrd kasvanud.
Kogu 1999. aasta reklaamituru suhtes on enamikul reklaamiturul osalejaist üpris pessimistlik nägemus. Et eelmistel aastatel on reklaamiaasta III kvartal andnud aasta reklaamitulust veidi üle 20% ning viimane «jõulukvartal» 28--34%, siis võib prognoosida, et reklaamiturg 1999. aastal tervikuna jääb 1--10% languse vahele.
Reklaamiturgu mõjutavad peamiselt järgmised tegurid.
- Millisel määral on Eestis tulemas «jõulubuum». Vahetub ju aastatuhande number ning see on kindlasti üks lisategur, miks pühendatakse kinkidele enam aega ja raha.
- Kuivõrd on erakondadel jäänud raha kohalike valimiste reklaamikampaania korraldamiseks?
Viimastel päevadel ajakirjanduses sõna võtnud erakondade esindajad on väitnud, et kohalikud valimised kujunevad investeeritava raha poolest kindlasti kasinamaks kui riigikogu valimised ning omavad kogu 1999. reklaamiaasta tuludele seetõttu ka väiksemat mõju.
- Olukord telereklaamiturul. Võimalik kogureklaamituru langus sõltub paljuski 10--15 rahvusvahelise suure telereklaamija otsustest Eesti suhtes ning nende käitumise võimalikust muutumisest 1999. aasta teisel poolel.
- Kindlasti on reklaamiaasta lõpptulemus positiivsem, kui majandus tervikuna pöördub tõusule, nagu on prognoosinud mitmed majandusanalüütikud.
Eesti reklaamituru tänavust langust ei ole tarvis näha ainuüksi pessimistlikult, sest põhjused on ju enamiku reklaamialal tegutsevate inimeste haardeulatusest väljaspool: üldine majanduslangus ning Vene kriisi järelmõjud. Soome lama ajal võis täheldada, et enamasti reageerib äriettevõte majanduslangusele reklaamikulutuste kiirema vähendamisega. Samas on positiivne, et niipea kui majandus hakkas toibuma, sai reklaamimine uue süsti ning kasvab seni üldisest majanduskasvust märgatavalt kiiremini.
BMF Gallup Media uuringutes on vaatluse all neli telekanalit, üle 90 ajalehe-ajakirja, kuus raadiojaama ja kaheksa välireklaamikanalit.
Autor: Margo Veskimägi