• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Välisinvesteering pärsib kasvu

    Läänemaal Palivere vallas ASis PalWood vihuvad umbes 80 töötajat teha puutulpe ja mitmesuguseid puust pudulojuseid. Värvikaid puust asjandusi ootavad kümmekonna välisriigi tarbijad. Rootslastele, sakslastele ja isegi ameeriklastele müüakse Oma Toodang, oma kätega algusest lõpuni valmis tehtud puulammas.
    PalWoodi sarnane omatoodangu eksportöör on muutumas Eestis harulduseks. Üha enam suureneb Eesti ekspordis tööjõumahuka allhanke osa ning sellele on kaasa aidanud Eesti ettevõtete odav ülesostmine välisinvestorite poolt. Teisisõnu, mõned välisinvesteeringud on majanduse kasvutempo hoogustamise asemel paradoksaalselt asunud kasvutempo kiirenemisele jalga ette panema.
    Majanduseksperdid esitasid Eestile ülistusoode, kui avalikustati eelmisel aastal siia voolanud umbes 8 miljardi kroonine otseinvesteeringute maht. 1998. aastal sai Eesti majandus pea kolmandiku pärast taasiseseisvumist Maarjamaale tulnud otseinvesteeringutest. Tundub, et otseinvesteeringute tempo ei ole oluliselt raugenud ka sel aastal -- esimeses kvartalis tõid võõramaalastest ärimehed siia 1,2 miljardit krooni. Välismaalaste jaoks elame suisa marjamaal, kuhu tasub oma raha paigutada.
    Traditsiooniliselt on välisinvesteeringuid peetud riigile kasulikeks -- uued töökohad, lisanduv oskusteave, uued tehnoloogiad, sissetöötatud turud on vaid mõned väärtused, mida värske välisraha riiki, sh Eestisse toob.
    Kuid vahest kiputakse unustama, et välisinvesteering võib käituda ka Trooja hobuse moel. Mõnikord on välisinvesteeringu tagajärg välismaal asuva emafirma range kontrolli all allhanke tegemine. Ent allhange on madala rentaablusega ettevõtmine, millesse pole vaja oluliselt investeerida uut oskusteavet, samuti võib paljudel juhtudel kinni panna tootearendusosakonna. Allhankija treib oma seibi valmis ja see tarnitakse poldi ja mutri vahele keeramiseks emafirmasse välismaale. Aga kus on siis Eestile au ja kuulsust ning ka palju raha toov uus toode ning majanduskasvu turgutav kopsakas lisaväärtus? Uue välisomaniku soov pole saada uut toodet, vaid võimalikult odavat allhanget.
    Mulle tundub, et välisomanikuga allhanketrend on viimaste aastate jooksul muutumas Eesti majanduses tooniandvaks. Värskeim näide meenub üle poole oma toodangust allhankena tegevast tekstiilitööstusest. Selle aasta jaanuari lõpus tuli Eestisse järjekordne välisinvesteering -- Soome P.T.A. Grupp OY ostis 43% rõivatootja Klementi aktsiatest. Et aga tegemist on Klementi suurima allhanketöö pakkujaga, siis vähendas vabrik omatoodangu mahtu viiendiku võrra ning suurendas allhangete osa kolmandiku võrra. Ettevõtte kuue kuu netotulemus on 2,2 miljonit krooni kahjumit.
    Ilmekalt peegeldab Eesti kui allhankijariigi trendi süvenemist ekspordi struktuur, kus omatoodangu osakaal on kukkunud viie aastaga pea 75 protsendilt umbes 50 protsendini. Kahjuks tundub trend esimese kvartali ekspordi andmeid vaadates jätkuvat ning tulevikus isegi süvenevat. Esimeses kvartalis kasvas eksport Eesti suurimasse ekspordipiirkonda -- Euroopa Liitu -- üle 5%. Korralik tulemus! Kuid kasvu lõviosa andis allhangete kasv, mis kosus kümnendiku, samal ajal suurenes otseeksport ELi vaid napi poolteist protsenti.
    Julgen prognoosida, et lähiaastatel seoses ELi liitumisprotsessiga suureneb ELi osakaal Eesti ekspordis ja suurenemine toetub osaliselt ka tänu uutele välisomanikele ikka allhangete kasvule.
    Allhange on siirdemajanduse paratamatu parasiit. Paraku ei tekita allhange omatoodanguga võrreldavat lisaväärtust ning kui ei teki korralikku lisaväärtust, ei tule ka majanduse kiiret kasvu. Nii võimegi jääda pikisilmi ootama algselt sügiseks prognoositud kiiret majanduskasvu põhjendusega, et majanduskasvu mootor ehk otseinvesteeringud Eestisse on püstitamas rekordeid. Ootame, samal ajal ise soomlastest ja rootslastest tööandjate juures soomlastele-rootslastele allhanget vorpides.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peapiiskop emeeritus: peame moraalselt toime tulema
Tuleb olla valvel, et me kriisiolukordades ei kaotaks iseenda ja ühiskonna inimlikku palet, kirjutab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop emeeritus Andres Põder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tuleb olla valvel, et me kriisiolukordades ei kaotaks iseenda ja ühiskonna inimlikku palet, kirjutab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop emeeritus Andres Põder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tesla aktsia S&P 500 ESG indeksist väjaviskamine ajas Elon Muski raevu
Elektriautode tootja Tesla eemaldati laialdaselt jälgitud S&P 500 ESG indeksist, tegevjuht Elon Musk vastas karmide säutsudega Twitteris.
Elektriautode tootja Tesla eemaldati laialdaselt jälgitud S&P 500 ESG indeksist, tegevjuht Elon Musk vastas karmide säutsudega Twitteris.
Emöke Sogenbits: aga nii pikka jamade rodu pole ma oma elus veel näinud!
"Kriisis on hea näha, et vahet pole, mis tööd teed, juhtidel on sarnased probleemid. Ma ei taha olla ebatsensuurne, aga kõige kõige hullem juhtimise juures on see, et mida kõrgemal kohal sa oled, seda hullem mhh-magnet sa oled," alustas Metallitööstuse Hanza Mechanics Balti klastri juht Emöke Sogenbits.
"Kriisis on hea näha, et vahet pole, mis tööd teed, juhtidel on sarnased probleemid. Ma ei taha olla ebatsensuurne, aga kõige kõige hullem juhtimise juures on see, et mida kõrgemal kohal sa oled, seda hullem mhh-magnet sa oled," alustas Metallitööstuse Hanza Mechanics Balti klastri juht Emöke Sogenbits.
Kallas: Keskerakond peab peretoetuste eelnõust loobuma Kiik: toetuseid tuleb finantseerida maksutõusuga
Koalitsiooni mõistlikuks toimimiseks on peaminister Kaja Kallase sõnul vaja, et Keskerakond loobuks toetamast omaalgatatud eelnõu, mis tõstab lapsetoetuseid paarisaja miljoni euro eest aastas. Vastasel juhul pole ka millegi üle läbi rääkida sügisel algavatel eelarvekõnelustel.
Koalitsiooni mõistlikuks toimimiseks on peaminister Kaja Kallase sõnul vaja, et Keskerakond loobuks toetamast omaalgatatud eelnõu, mis tõstab lapsetoetuseid paarisaja miljoni euro eest aastas. Vastasel juhul pole ka millegi üle läbi rääkida sügisel algavatel eelarvekõnelustel.
Kinnisvaratehingute arv jäi möödunud aprillile alla, ent hinnad kasvasid kõvasti
Tänavu aprillis tehti maa-ameti andmeil sama palju kinnisvara tehinguid nagu 2019. aasta aprillis. Samas oli neid vähem kui eelmisel aprillil ja mail, mil tehti rekord arv tehinguid.
Tänavu aprillis tehti maa-ameti andmeil sama palju kinnisvara tehinguid nagu 2019. aasta aprillis. Samas oli neid vähem kui eelmisel aprillil ja mail, mil tehti rekord arv tehinguid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.