Reitingu metoodika muutus

Seekordses reitingus sai võrreldes eelnevate kordadega tehtud paar väikest muudatust. Reitingu selguse huvides jätsime pankade arvestusliku riski läbi jagamata finantsvõimenduse keskmise kordajaga juulis 1995 ning viimasel ajal liialt suure osatähtsuse omandanud turuosa kaalu vähendamiseks võtsime näitajast ruutjuure. Seda põhjusel, et kahe Eesti suurema panga turuosad ei annaks antud teguri juures väiksemate pankade ees ligi paarikümnekordset edumaad.

Muutused viisime sisse ka eelmiste perioodide võrdlusridadesse, millega kaasnevalt vahetasid omavahel koha seni teise ja kolmanda asetusega Ühispank ning Tallinna Äripank.

Keskmine riskitase juulikuus mõnevõrra alanes. Pankasid eraldi analüüsides langes Hansapanga riskitase selle aasta madalaimale tasemele, Krediidipangal see näitaja aga seevastu tõusis juulis oluliselt, jäädes sellegipoolest alla maikuu rekordtulemusele. Riskitaseme järske muutusi võibki leida vaid tabeli lõpuosast. Kolmel esimesel pangal erilisi kõikumisi kuust kuusse täheldada ei ole.

Lühiajalise likviidsuse osas andsid kõik pangad mõnevõrra järele. Enim kaotas Krediidipank, mille lühiajalise likviidsuse kordaja tõusis 1,14-lt 1,39-le. Peamiselt on see tingitud nõudmiseni deposiitide kasvust. Vähelikviidsete varade kohalt paranes veidi Ühispanga positsioon. Enim andis järele Optiva Pank. Finantsvõimendus paranes enam Krediidipangal ja kahanes Äripangal. Pankade bilansse analüüsides tuleb hästi välja, et tingitud on see Krediidipanga varade mahu vähenemisest juulis (­4,8%) ja Äripanga varade mahu kasvust 10,6%.